Tallinna korterid muutuvad järjest vähem taskukohaseks

Aastaga on Tallinna korterite hind kasvanud 30 protsenti. Foto: Peeter Langovits

Korterite taskukohasus jätkas teises kvartalis langust ja oli viimati nii madal 2009. aasta alguses, selgus Swedbanki kinnisvara analüüsist. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga olid Tallinna korterid teises kvartalis 30% kallimad, kuid pealinna elanike netopalga kasv oli enam kui neli korda aeglasem.

Ühe ruutmeetri eest tuli pealinna elanikul teises kvartalis välja käia kahekordne netopalk, eelneva kaheksa aasta jooksul on see suhe püsinud vahemikus 1,5 kuni 1,7.

Korterite taskukohasust halvendab ka tarbijahindade kiire kasvu tõttu reaalpanga ja üldise ostujõu vähenemine, mis jätab kätte vähem vaba raha, selgitas Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.

Samas ei peegeldu korterite üha kättesaamatumaks muutumises veel täiel määral uusarenduste hinnatõusu mõju, mida on vedanud kiiresti tõusnud ehitushinnad ja uute korterite põud. Teises kvartalis oli uute korterite osakaal kõikides tehingutes 23 protsenti, mis on pandeemiaeelse keskmisega võrreldes ligikaudu 30 protsenti madalam.

«Pealinna kinnisvaraturg oli aasta esimeses pooles aktiivne. Vaatamata üldisele kindlustunde langusele, oli soov eluaset osta tugev. Kiire inflatsioon ja üürihindade tõus, mida on mõjutanud ka sõjapõgenike nõudlus üürikorterite järgi, on soodustanud investeeringuid kinnisvarasse. Samas näeme suure tõenäosusega aasta teises pooles nõudluse-pakkumise suhte muutust,» prognoosis Rõbinskaja.

Varem tugevat nõudlust toetanud tegurid on hakanud taanduma: kiire inflatsioon on inimeste ostujõudu vähendamas ja majapidamiste hoiusejäägi aastane kasvutempo on sel aastal hoogu maha võtnud. «Hoiused on koondunud pigem suuremate hoiuste ja sissetulekutega majapidamiste kätte. Kodulaenuga seotud kulud on järk-järgult tõusmas. Kuuekuuline euribor oli 16. septembri seisuga 1,67 protsenti,» rääkis ta.

Järelturul on Rõbinskaja sõnul näha mõningaid rahunemise märke – juulis ja augustis on aktiivsus aastatagusega võrreldes jäänud peaaegu samale tasemele. Pakkumiste arv on liikumas tõusujoones. Swedbanki prognoosil ületab korterite hinnakasv sel aastal palgakasvu ning taskukohasust halvendab aasta teises pooles ka euribori tõus.

Korterite taskukohasus halvenes ka Lätis ja Leedus. Riias oli teises kvartalis korterite aastane hinnakasv 12 protsenti, palgad kasvasid 7,5 protsenti. Vilniuses tõusid korterite hinnad 20 protsenti ning palgad kasvasid 12 protsenti.

«Vilniuses on uute korterite osakaal veidi kõrgem kui Tallinnas. Riias aga moodustavad suurima osakaalu tehingutes nõukogudeaegsed korterelamud ning uute korterite osakaal on tagasihoidlik,» teadis Rõbinskaja.