L, 24.09.2022

Arvamusfestivali eestvedajad: kuulamises on võlu, sellest võib saada rohkem kui rääkimisest!

Arvamusfestival
Arvamusfestivali eestvedajad: kuulamises on võlu, sellest võib saada rohkem kui rääkimisest!
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
​Arvamusfestivali eestvedajad Kaspar Tammist ja Maiko Kesküla.
​Arvamusfestivali eestvedajad Kaspar Tammist ja Maiko Kesküla. Foto: Dmitri Kotjuh

Kaspar Tammist ja Maiko Kesküla on olnud Arvamusfestivali korraldamise juures selle algusest saati. 10 aastat tulemuslikku koostööd on võimalik üksnes teineteist hästi tundes ja ühiseid väärtusi omades. Olles karakterilt erinevad tõdevad nad, et isikuomadusi õigesti ära kasutades ja üksteisega arvestades tagab koostööd edu.

Paide Arvamusfestivali korraldasmeeskonna algtuumikusse kuulunud Maiko sõnul on vabatahtlikuna alustanud Kasparist kujunenud festivali neljas eestvedaja ja programmi autor, kellega ta tandemi on moodustanud. Samas rollis on ta varasemalt olnud Kristi Liiva, Maiu Lauringu ja Ott Karuliniga, aga kui eelnimetatud panustasid sõltuvalt festivali korraldamisjärgust suuresti kaude, siis nüüd toimetatakse Paides igapäevaselt kohapeal.

“Koostöö Kaspariga on kujunenud lähedaseks, sest paidelastena toimetame ühises inforuumis. Oleme karakterilt erinevad, mina olen diplomaatilisem ja arutlevam pool, Kaspar on see-eest kiire otsustaja ja tegutseja. Vastandid võivad koostöösuhet lõhkuda, aga erinevaid isikuomadusi oskuslikult ära kasutades saadab seda edu!” nendib Maiko.

Kaspar tunnistab, et on otsekohese suhtlejana kärts ja mürts tegutsemise tagajärgi sageli kahetsenud. “Oluline on enne mõelda ja siis öelda!,” muigab ta.

Mehed tunnistavad, et on üksteiselt palju õppinud, näiteks Kaspar on võtnud eeskujuks Maiko rahuliku, diplomaatilise lähenemise ja erinevate isiksusetüüpidega ühise keele leidmise. Maiko aga tõdeb, et on hakanud asju kiiremini ja selgemini välja ütlema.

Kuulamiskultuuri olulisus

“Iga asja kohta ei pea arvamust avaldama. Kuulamises on võlu, sellest võib saada rohkem, kui rääkimisest. Kahjuks on kuulamine oskus, mida paljud ei oma. Tahetakse ise rääkida, mitte vestluspartnerit kuulata. See on iseloomulik nii Eesti ühiskonnale kui ka meie poliitilisele kultuurile,” ütleb Kaspar.

Arvamusfestivalil püüeldakse selle poole, et kõne all olevaid teemasid vaagitakse üksteist ära kuulates. “Soovime, et inspireerivas, rahulikus keskkonnas arutletaks hea arutelutava järgi – lugupidavalt ja üksteist kuulates. Kui viimastel aastatel on ühiskonnas pingeid tekitanud näiteks vaktsineerimine, siis tänavu ei olnudki ühtegi nii lõhestavat ja inimesi ärritavat teemat,” avaldab Kaspar.

Arvamusfestivali näevad mehed kohana, kus erinevad osapooleled, kes muidu üksteisest ehk ringiga mööda käivad, kokku saavad ja konstruktiivselt arutlevad. Erinevate huvigruppide suhtlus ei tohiks üksnes meedia vahendusel toimuda.

Tänavu toimunud festivalist on saanud ajalugu ja korraldajate pilgud on juba järgmisele aastale suunatud. Kaspar tunnistab, et selja taga oli kaks piirangutega festivali ja ta pelgas, kas sel korral tuleb ikka piisavalt külastajaid. Toimunud festivalist meenub tal ülevoolav rõõm.

“Festivali toimumisse panustab vabatahtlikult üle 1000 inimese, kelle hulka kuuluvad Arvamusfestivali vabatahtlikud, arutelude korraldajad, toitlustajad jt. Arvamusfestival on sisu poolest Eestis suurim festival, siin on üle 150 sündmuse ja arutelud toimuvad korraga 19 laval. Kõik see kokku loob erilise õhustiku. Oluline on meelsus, millega augustikuus Paidesse festivalile tullakse ja kuidas üksteisesse suhtutakse. Siin aetakse Eesti asja, tahetakse otsida lahendusi, kuulata ära teiste arvamus, kaasa mõelda ja enda jaoks asju mõtestada!” võtab Maiko suhtlemise alused kokku.

Tagasi üles