/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2010/09/08/429270t1h4a07.jpg)
Pangaliit peab vajalikuks positiivse krediidiregistri kiiret loomist ja laenu piirmäära seadmist, et piirata ülelaenamist, mis haavatavamate ühiskonnaliikmete majanduslikku olukorda veel raskemaks muudaks.
Pangaliit tahab positiivse krediidiregistri kiiret loomist
Praeguse kava järgi peaks register kasutusele tulema 2024. aasta alguses. Kui eelnõu menetlus aga venib, võib selle loomine veel edasi lükkuda. Koos registriga tuleks kehtestada ka laenu teenindamise piirmäär – panna paika, kui suures ulatuses tohib laenuvõtja oma sissetulekust laenumakseteks kulutada, leiab pangaliit.
«Pangaliidu eelistus on keskne riiklikult hallatud register, kuhu kõigil Eestis tegutsevatel laenuandjatel on kohustus andmeid edastada ja enne laenu väljastamist kohustus laenuandja andmeid ka kontrollida. Keskse registri puhul on võimalik kasutada iga laenuandja poolt edastatud värskeimat infot ja nii olla kindel, et aitame tõesti ülelaenamist vältida. Selline lahendus võimaldab laenuandjatele ühe selge vastaspoole, kes saab efektiivselt teostada ka järelevalvet. Viimane on oluline nii teabe jagamise kohustuse täitmise kui ka andmekaitse seisukohast,» selgitas pangaliidu tegevjuht Katrin Talihärm.
Et positiivne krediidiregister tõesti vastutustundlikku laenamist toetaks, tuleks sellega koos kehtestada ka laenu teenindamise piirmäär kõigile turuosalistele. Täna on selline piirmäär olemas eluasemelaenu kohta: inimese või pere kodulaenu makse ei tohi ületada 50% sissetulekust ja sellest on lubatud vaid üksikud erandid. Muude laenude puhul sellist nõuet aga pole.
«Ainult positiivsest krediidiregistrist ei piisa inimeste huvide kaitseks, kui endiselt on võimalik anda nii palju laenu, et inimene peab sisuliselt kogu oma sissetuleku laenumaksetena ära maksma. Võimalik on ka olukord, kus erinevate laenude maksed koguni ületavad seda, kui palju laenuvõtja teenib. Täna kohustab seadus laenuandjaid hindama inimese krediidivõimekust, aga jätab selle hinnangu laenuandja anda. Turul on paraku aga ka selliseid laenupakkujaid, kelle meelest on sobilik anda kõrge intressiga laenu juurde näiteks inimesele, kes juba 80% teenitust ära maksab,» sõnas Talihärm.
Riik võiks kehtestada ka minimaalse sissetuleku summa, mis inimesele pärast laenukohustuste täitmist üle peaks jääma. Kaaluda võiks lisaks erandeid suurema sissetulekuga inimeste puhul.
«Laenuandjate jaoks oleks olukord selgem ja võrreldavam, kui oleks olemas selge piirmäär, mille ületamisel oleks tegemist vastutustundetu laenuandmisega koos sellega kaasnevate tagajärgedega. Laenumaksete piirmäär tarbijakrediidi puhul on juba kehtestatud nii Lätis kui Leedus ja mitmes teises Euroopa riigis, kehtestamisel on see ka Soomes,» lisas Talihärm.
Registrisse tohiks pankade hinnangul koguda üksnes andmeid, mis on vajalikud vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks ja mille töötlemisel riivataks inimese õigusi võimalikult vähe. See tähendab infot, mis aitab hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust – seda, kui palju tal juba on erinevat laadi kohustusi ja kui suured on igakuised laenumaksed. Samuti peaks registris kajastuma finantskohustuse algus- ja lõpuaeg.
«Inimeste laenuvõimelisuse hindamise üheks olulisemaks näitajaks on nende krediidiajalugu – see, mis laadi laene inimene on oma elu jooksul võtnud ja kuidas nende tagasimaksmisega toime tulnud. Seega peaks registris kajastuma ka see info. Endiselt on oluline koguda ka infot maksehäirete kohta. See toimub juba täna, aga võiks tulevikus olla osaks positiivsetest krediidiregistrist. Nii oleks kogu info laenusoovija kohta ühes kohas,» lisas Talihärm.