Välismaised e-poed jätavad Eestile tasumata 145 miljonit käibemaksu

Klient jäi veebipoest ostetud kaubast ja rahast ilma. Foto: Marko Saarm / Sakala

Advokaadibüroo Sorainen analüüsis Eesti E-kaubanduse Liidu palvel välismaiste e-poodide käibemaksupuudujääki Eestis, millest järeldub, et Eestil jääb mittetoimiva andmevahetuse tõttu igal aastal saamata 145 miljoni euro jagu käibemaksu.

Tegemist on summaga, millel on riigieelarvele märkimisväärne mõju – 2022. aasta riigieelarve kohaselt kataks see summa näiteks maaväe väeloome või haridusvõrgu korrastamise ning üldharidusele ligipääsu tagamise kulutused. 

Käibemaksu nii suure alalaekumise peapõhjusena nimetab analüüsi koostanud Soraineni partner ja vandeadvokaat, endine õiguskantsler Allar Jõks seda, et meil puudub õiguslik alus, mille põhjal Eesti Pank ning makseteenuse pakkujad saaksid edastada andmeid maksu- ja tolliametile (MTA) – seeõtttu ei saa tuvastada välismaiseid kauplejaid, kes tõenäoliselt peaksid Eestis käibemaksu deklareerima ja tasuma. 

«Kiire lahendusena teeme ettepaneku muuta Eesti Panga seadust selliselt, et Eesti Pangal tekiks kohustus MTA-le neid andmeid jagada. Meie arusaama kohaselt on andmed juba Eesti Panga valduses ning probleemiks on õigusliku aluse puudumine, mis võimaldaks neid MTA-le jagada. Seejärel tuleks valdkond tuua MTA auditiplaani fookusesse,» ütles Jõks.

Analüüsi esmane eesmärk oli saada hinnang, kui palju jääb Eestile laekumata käibemaksu, mida välismaised e-poed siinsele lõpptarbijatele suunatud kaupade müügilt peaks Eesti riigile tasuma. Analüüsi teine eesmärk oli tuvastada probleemid, mis alalaekumist põhjustavad, ning pakkuda välja lahendusi.

Olukord soodustab ebavõrdset konkurentsi

Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät nentis, et tegemist on märkimisväärse summaga, mis on seni jäänud riigieelarvesse laekumata. «Julgen nimetada, et see on veel konservatiivne,» lisas ta.

Väädi sõnul on olukord põhjustanud kodu- ning välismaiste e-kauplejate ebavõrdse konkurentsisituatsiooni, kuid tema hinnangul on probleemid lahendatavad: samal turul ja samadel alustel toimetavatele ettevõtetele tuleb luua ühesugused tingimused, võimalused ja kohustused.

«Praegu on tekkinud olukord, kus Eesti ettevõtted on maksukuulekad, kuid siin oma kaupu müüvatel välismaistel e-poodidel on võimalik käibemaksu tasumisest hoiduda. Seadust tuleb vastavalt muuta, mis aitab andmeid hakata igakuiselt automaatselt vahetama,» ütles riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ja lubas, et tema komisjon võtab teema kiirelt päevakorda.

Eestis kehtiva käibemaksusüsteemi reeglite kohaselt peavad välismaal asuvad kauplejad lisama kaupade müügihinnale Eesti käibemaksu, kui kaup müüakse Eesti lõpptarbijale ning kui välismaisel kauplejal on Eestis püsiv tegevuskoht käibemaksuseaduse mõttes või välismaine kaupleja on ületanud 10 000-eurose müügikäibe piirmäära ehk tegemist ei ole niinimetatud väikekauplejaga.

Eestis kohalduva üldreegli kohaselt peavad välismaised e-kauplejad maksma kauba müügikäibelt Eesti riigile 20 protsenti, teatud kaupade puhul üheksa protsenti käibemaksu. See reegel on ühtlustatud kogu Euroopas.

Eesti E-kaubanduse Liit on 2008. aastal loodud katusorganisatsioon, kuhu kuulub ligi 500 ettevõtet.