Vastasseis Taavi Veskimägi põrmustab Martin Helme kriitika (40)

Merike Lees
, majandusajakirjanik
Copy
Taavi Veskimägi sõnul ei lõika nemad kõrgest elektrihinnast kasu, vaid elektrikadude tõttu võrgus hoopis kahju.
Taavi Veskimägi sõnul ei lõika nemad kõrgest elektrihinnast kasu, vaid elektrikadude tõttu võrgus hoopis kahju. Foto: Marko Saarm

Eleringi juht Taavi Veskimägi vastab EKRE juhi Martin Helme kriitikale ja selgitab, mida on Elering teinud elektrituru arendamiseks ja kulude kokkuhoidmiseks Eestis tegelikult.

ETV otsesaates «Esimene stuudio» süüdistas Helme Eleringi juhti Veskimäge kriminaalses hooletuses ja pidas seda uurimist vajavaks. «Kogu energeetikas on kaks poolt: tootmine ja võrgu pool. Tootmispool allub rahandusministeeriumile, Elering ehk võrgupool ja regulaator, majandusministeeriumile. Veskimägi istub piltlikult kahel toolil, müüb võrguteenust ja reguleerib seda sama tegevust ehk kontrollib iseennast otseses mõttes,» selgitas Helme.

Kes kontrollib Eleringi?

Taavi Veskimägi sõnul ei reguleeri Elering sugugi iseennast, vaid Eleringi reguleerib konkurentsiamet, kes allub justiitsministeeriumile.

Helme sõnul on Elering Eesti varustuskindluse tagaja, tema ülesanne on vaadata, et elekter oleks kõigile kättesaadav ja stabiilne ja et sagedus oleks tagatud. Soome võrguoperaator Fingrid peab varustuskindluse ja kättesaadavuse osaks ka odavat hinda.

Veskimägi sõnul lähtuvad kõik Euroopa võrguhaldurid varustuskindluse hindamisel ühest ja samast alusest, milleks on Euroopa elektri siseturu määrus.

«Varustuskindluse hindamise aluseks on riiklik varustuskindluse norm, mille täitmist hinnatakse igal aastal Euroopa süsteemihaldurite teostatava analüüsiga, vaadates 10 aastat ette. Juhul, kui varustuskindlusega on probleeme, siis on võimalik rakendada riigiabimeetmena võimsusmehhanism, mille ülesandeks on maksta tootjatele või tarbijatele piisavate võimsuste tagamiseks tasu,» selgitas Veskimägi.

Ma olen kuulnud, et ainult Andides on veel kallimaid elektriliine kui meil.

Martin Helme

Veskimägi sõnul ei ole ükski Euroopa Eleringide teostatud analüüs ei ole seni näidanud probleemi Eestis kehtestatud varustuskindluse standardi tagamisega ja sellest lähtuvat vajadust taotleda Euroopa Komisjonilt luba anda riigiabi elektritootjatele, mille maksaks kinni Eesti elektritarbijad.

Kui Elering peaks kellelegi midagi maksma, siis see tähendaks kõrgemat võrgutasu tarbijale. «Me ei ole täna selleks, et elektritootjaid toetada, pidanud ajama kätt elektritarbija taskusse,» lausus Veskimägi.

Kas odav hind on Eleringi mure?

Helme sõnul aga ei arva Elering, et odav hind oleks tema mure või et see talle korda läheks. Samuti on Elering tema sõnul üks kallimaid võrguoperaatoreid meie piirkonnas võrreldes soomlaste, rootslaste, sakslaste või lätlastega.

«Ei vasta tõele, 330 kW ja kõrgemal pingeastmel on Eleringi tariif kõigi 36 Euroopa riigi süsteemihalduri võrdluses 32 kohal, ehk 31 Euroopa «Eleringi» pakuvad enda teenust kallimalt,» kinnitas Veskimägi.

Elering peaks oma võrgutasudega ehitama liine ja alajaamu ehk tagama varustuskindlust. Helme sõnul on ta seda ka teinud ja viimastel aastatel on tulnud juurde uusi kõrgepingeliine, kuid Eleringil on õnnestunud neid ehitada maailma kõige kallima kilomeetrihinnaga ja seda lameda maa peal. «Ma olen kuulnud, et ainult Andides on veel kallimaid elektriliine kui meil,» lausus Helme.

Veskimägi sõnul on nad võrrelnud liinikilomeetri hinda naaberriikidega ja see väide ei vasta tõele. «Läti ehitab liine 15 protsenti kallimalt, Soome 50 protsenti ja Rootsi 75 protsenti kallimalt,» kinnitas ta.

Helme sõnul on oluline, mida ja kuhu Elering ehitab. Soome ja Lätti on ehitatud mitu liini, kuid Läti liinid on suurema läbilaskevõimega kui Soome liinid. Lätis on pidev energiapuudus, Leedus veel suurem ja sealt tulebki see suur elektri puudujääk, millest räägitakse.

«Puudujääk ei ole Eestis,» kinnitas Helme. «Natuke on puudu ka Soomes. Meie tipptarbimine on 1400 megavatti, Soomes aga 14 000 megavatti. Soome oma tootmine katab 12 000 megavatti ja nad arvestavad, et meie katame nende puudujäägi ära.»

Kas kallis elekter toob Eleringile kasu?

Veskimägi sõnul on kolmas Eesti-Läti liin otseselt vajalik Eesti sünkroniseerimiseks mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. «Ilma selle liinita jääksime me Venemaa mõjusfääri ja oleks täielikult tänases geopoliitises olukorras maandamata risk, kui Venemaa peaks meie elektrisüsteemi enda omast eraldama. Lisaks võimaldab see liin liita ca 300 MW taastuvenergiat Lääne-Eestist ja saartelt ning tulevikus avamere tuuleelektrijaamad liita Eesti elektrivõrguga,» rääkis Veskimägi.

Helme näeb seal taga muid motiive. «Trikk on selles, et hinnavahe Eesti ja Soome ning Eesti ja Läti vahel saab endale Elering. Ajal, mil Eestis oli 4000 ja Soomes neljaeurone elektrihind, sai võrguoperaator 3996 eurot iga megavati pealt, mis liigutati ning Elering ja Fingrid jagasid selle omavahel pooleks. Nad teenivad sellega metsikut raha,» ütles Helme.

Elektri hind mõjutab Eleringi aga hoopis negatiivselt. «Elering on Eesti suurim elektritarbija tulenevalt elektrienergia kadudest meie hallatavas elektrivõrgus. Kui tavapäraselt on Elering kulutanud elektri ostmiseks ca 15 miljonit eurot, siis sellel aastal võib selleks kuluda 120 miljonit eurot,» selgitas Veskimägi. «Seega elektrihindade tõus on mitmekordistanud Eleringi kulusid elektrikadude ostmiseks ja madalamad hinnad oleksid Eleringi finantstulemusele kasulikud.»

Millesse investeerib Elering?

Kogu Eesti elektri sagedus seisab Helme sõnul täna endiselt Vene elektril. «Me oleme Vene elektrisüsteemi hüvede kasutaja ka täna,» kinnitas Helme. «Meil peab olema omal sagedushoidmise kindlus. Narva jaamad on selleks võimelised. Elering peaks tagama, et sageduse hoidmine oleks kellegi konkreetne töö ja selle eest ka raha maksma, aga nad ei tegele sellega ega maksa selle eest.»

Veskimägi sõnul on Elering alates 2010. aastast süsteemselt töötanud võimekuse loomisega Baltikumi Venemaa elektrisüsteemist eraldamiseks ja olnud selle muutuse peamine advokaat Eesti ühiskonnas. Poliitiliselt jõuti kokkuleppeni alles 2019. aastal.

«Oleme selle muutuse läbiviimiseks investeerinud ja investeerimas ca 500 miljonit eurot. Näiteks eelnevalt mainitud kolmas Eesti – Läti liin on selle tegevuse üks konkreetne väljund. Ilma selleta ei eralda ennast Venemaa süsteemist. Sagedusehoidmiseks ehitab Elering kolme sünkroonkompensaatorit, milles esimene saab valmis 2023. aasta esimeses kvartalis,» ütles Veskimägi.

Kas Elering saaks kasutada avariijaamu?

Üks etteheide puudutab Kiisa varujaama, mis on küll rajatud, aga mida ei kasutata. «Kiisa jaama ei lülitatud sisse ka siis, kui hind oli 4000. See oleks hinna kohe alla toonud. Aga Elering seda ei teinud, sest see metsik hinnavahe, mis tekkis, tõi Eleringile kopsakat tulu,» ütles Helme.

Veskimägi sõnul on Eleringi poolt avariireservjaamade käivitamine elektrihinnaga manipuleerimiseks seadusega vastuolus.

«Eleringist oleks ka vastutustundetu kasutada varustuskindluse tagamiseks mõeldud elektrijaamu elektrihinna mõjutamiseks, kui selle tagajärjeks võib olla tarbimise piiramine või süsteemi kustumine, kuna avariidega toimetulekuks ei ole enam reserve,» ütles Veskimägi. «Sedasi ei käitu ei Fingrid ega ükski teine süsteemihaldur. Avariireservid on mõeldud kasutamiseks avariide korral, kui ohus on varustuskindlus ja alternatiiviks tarbijate väljalülitamine. Kui avariijaam käib turul, ei saa seda teist korda enam avarii korral käima panna.»

«Seega, vaatamata sellele, et Eleringi finantshuvides võiks olla avariijaamade käivitamine ja elektrihinna madalal hoidmine, täidab Elering oma kohustusi vastavalt seadusele ja tagades Eesti elektrisüsteemi toimimise ka süsteemi häiringute korral,» ütles Veskimägi.

Kas Elering peaks reguleerima ka gaasiturgu?

Helme lisab siia ka gaasi, mis on Eleringi reguleerida. «Veskimägi vastutusel on gaasi kriis Eestis. Kui meil lähevad firmad pankrotti ja majad külma, see on Veskimägi vastutus. Tema oleks pidanud ammu välja vahetama,» kinnitas Helme.

Veskimägi sõnul on Elering alates Venemaa agressiooni algusest Ukraina vastu astunud samme koos teiste regiooni energiaturu osalistega gaasi tarbimise vähendamiseks: regiooni tarbimine eeloleval talvel on varasema 60TWh asemel ca 48TWh; varude suurendamiseks – kui oli oht, et Läti hoidla on sügisel täiesti tühi, siis hetkel on seal 12TWh gaasi sh Eesti riigil ca 500GWh; ja täiendava tarneahela loomiseks. «Oleme üsna kindlad, et talveks on olemas täiendav gaasitarneahel Soome lahe piirkonnas kas Eestis või Soomes,» kinnitas Veskimägi.

Helme sõnul on karistusseadustikus paragrahv kriminaalse hooletuse kohta, mis tuleb teadlikust ja süsteemsest oma töö tegemata jätmisest, mis toob kaasa kahjulikud tagajärjed. Need tagajärjed on meil praegu käes, kinnitas ta.

Helme möönab, et kõiges ei saa ainuüksi Veskimäge süüdistada. «Eesti Energiat ja Eleringi ei tohi esmasvastutajaks pidada, sest nemad viivad ellu poliitilist suunist,» rõhutas Helme.

Tagasi üles