L, 3.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

Toiduliidu juht: nüüd on selge, et toiduainetööstuse päästmine riigile korda ei lähe

PM Majandus
Toiduliidu juht: nüüd on selge, et toiduainetööstuse päästmine riigile korda ei lähe
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Sirje Potisepp.
Sirje Potisepp. Foto: Konstantin Sednev/Postimees

Euroopa Komisjoni ettepanekud energiakriisi leevendamiseks ning sellekohased Eesti valitsuse seisukohad valmistasid toidutootjatele suurt pettumust: poliitiline tahe toetada toiduainetööstust puudub, meie ettevõtted on konkurentsist väljas ning tarbijaid ootab ees toiduhindade jätkuv tõus.

Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul Euroopa Komisjoni välja käidud ettepanekud ning Eesti valitsuse vastavad reaktsioonid annavad selget signaali – toiduainetööstuse päästmine ei ole riiklik prioriteet.

«Kuulsime palju poliitloosungeid, aga mida ei tulnud, on reaalsed sammud kriisi leevendamiseks alanud sügistalve hooajaks. Kui Eesti poliitikud ei leia poliitilist tahet aidata oma toidutööstusi, siis toiduainete hinnad jätkavad tõusu ning Eesti toidusektor langeb konkurentsist välja, sest erinevalt meist toetavad juba praegu Läti, Leedu, Poola, Saksamaa ja Rootsi riigid oma ettevõtteid sarnaselt eratarbijatega,» ütles Potisepp.

Kui Eesti poliitikud ei leia poliitilist tahet aidata oma toidutööstusi, siis toiduainete hinnad jätkavad tõusu ning Eesti toidusektor langeb konkurentsist välja.

Tema sõnul naiivne on arvata, et pakutud tarbimise juhtimine ja tööstuste tootmisseisakud pidurdaksid toidu kallinemist. «Ilma universaalteenuse laiendamiseta tootjatele on tarbimise juhtimine sisutühi meede. Kodutarbijad võivad küll käitumismustri muudatustega hoida elektrit ja gaasi märgatavalt kokku, kuid energiamahukate tööstuste töö peatamine ükskõik mis ajaks toob kaasa uusi riske ja tagasilööke,» lisas Potisepp.

Potisepa selgitusel suuresti ei saagi tootmisprotsesside eripära tõttu tööstused ajutiseks seisatada, aga isegi kui saaks, tootmise uuesti käivitamine on keerukas ja kulukas ettevõtmine, samuti seavad sellised seisakud ohu alla kohustuste täitmist, konkurentsivõimet ja turuosa säilitamist.

«Mitte ükski nendest faktoritest ei vii toiduhinnad alla. Tore, et riik toetab kodutarbijaid, ent küttearvete kompenseerimine ei ole piisav meede tagamaks, et pärast kommunaalide maksmist jõuavad inimesed küttehooajal toitu üldsegi osta. Kui inimeste ostuvõime kiirelt kahaneb, aga riik ei näe põhjust laiendada energia hinnalage tootjatele, toidu hinnakasv jätkub samas kiires tempos ning see nullib kodutarbijate kompensatsioonide efekti lihtsalt ära,» lisas Potisepp.

Murelikuks teeb ka see, et ekslikult kasutatakse argumendina asjaolu, et kahel kolmandikul tootjatel on fikseeritud lepingud ja olukord on stabiilne. Tegelikkus on hoopis selline, et lepingute arvu järgi ongi kaks kolmandikku oma energiahinnad fikseerinud, kuid mahuliselt ehk tarbimise järgi on proportsioonid hoopis teised.

«Arvult on suuri energiatarbijaid kõvasti vähem, kui väiketootjaid, kuid nende tarbimise maht ei ole võrreldav. Lisaks suuremahulise tarbimise puhul fikseeritud hinda kas ei pakuta üldse või pakutakse nii pikaks perioodiks, et majanduslikult kestlikku otsust teha ei ole võimalik, »selgitas Potisepp. «Kas ei suudeta või ei taheta aru saada, et väikeettevõtete turuosa on nii väike, et hinnakujundamisel ei ole nende roll määrav. Taskukohase hinnataseme tarbijatele määravad keskmised ja suured tootjad.»

Nii Euroopa Komisjon kui ka Eesti valitsus on flirtinud universaalteenuse mõttega väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kuid tänase Riigikogu otsusega ei toetatud sedagi. Suurelt loodetakse praegu Norrale, kuid Potisepa sõnul ei ole üldse kindel, et Euroopa Liitu mitte kuuluv ja maailma üks kalleimad riike on aldis gaasihinda langetama.

«Ootasime Komisjoni ettepanekuid pikisilmi, kuid jätkuvalt oleme olukorras, kus ühtegi reaalset toetusmehhanismi, mis leevendaks olukorda juba eeloleval talvel, välja käidud ei ole,» tõdes Potisepp. «Tundub, et ülikõrgepalgalised otsustajad, kelle töötasud tõusevad uuel aastal indekseerimisega veelgi, ei tunne erilist huvi, palju üks leivapäts ja piimapakk poes maksab või maksma hakkab. Siinjuures meenub üks lendlause: Kui leiba ei jätku, las siis söövad kooki,»

Märksõnad
Tagasi üles