Konkurentsiamet pikendab analüüsitava materjali mahukuse tõttu kõrgete elektribörsi hindade põhjuste analüüsi aega.
Konkurentsiamet pikendab kõrgete elektribörsi hindade põhjuste analüüsi aega (8)
Konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee sõnul on analüüsitav andmemaht suur ja amet vajab rohkem aega, et vajalik info koondada ning läbi analüüsida.
«Saame aru avalikkuse suurest huvist ning pingutame, et leida vastused ning pakkuda välja ka lahendused. Küll on juba teada see, et tootmisvõimsusest 17. augustil puudus ei olnud ning kui Nord Pooli süsteem oleks olnud paindlikum, siis ei oleks hind selliseks kujunenud,» ütles Pärn-Lee.
Lisaks elektrienergiale on oluliselt tõusnud ka gaasi-, puiduhakke- ja teiste energialiikide hinnad, mille tulemusel on hüppeliselt suurenenud konkurentsiametile esitatud hindade muutmise avalduste hulk.
«Konkurentsiamet ei saa otseselt paljudel juhtudel hulgimüügi tasandi ettevõtjate tegevusse sekkuda,» ütles Pärn-Lee, kelle sõnul lähtub amet seadusest ning kooskõlastab hinnamuudatused vaid juhul, kui see on põhjendatud.
Konkurentsiamet on fookusesse võtnud lisaks juba mainitud elektri-, gaasi- ja hakkepuidu turgudele ka autokütuste ning toidu jaemüügiturud. Olulise turujõuga ettevõtjad ei tohi unustada, et neil on kohustus oma turujõudu mitte kuritarvitada, muu hulgas ei ole lubatud rakendada ebaõiglasi hindu või muid ebaõiglasi äritingimusi. Oluline on ka see, et jaemüüjad ei käituks ebaõiglaselt toidutoojate suhtes, sest toidutootmise toimimine on kriisiajal eriti oluline.
17. augustil tõusis keskmine elektrihind Eesti hinnapiirkonnas 682,05 eurot/MWh ja ühel tunnil kella 18–19 vahel lausa 4000 euroni MWh eest. Elektrihinna rekordilise kasvu tõttu algatas konkurentsiamet analüüsi, et tuvastada hinnatõusu põhjuseid, mis esialgu loodeti läbi viia kuu ajaga.
Konkurentsiamet teeb riiklikku järelevalvet konkurentsi-, elektri, maagaasi, kaugkütte, posti, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning raudtee, lennunduse ja sadama valdkonnas.