Ministeerium otsib majutust ⟩ Vaata, mis nõuetele peab sõjapõgenike majutus vastama

Korter, kuhu majutati Ukraina sõjapõgenikke. Foto: RKIK

Sotsiaalministeerium pöördus masspostiga majutusasutuste poole, kutsudes neid üles võtma turismihooaja välisel ajal enda juurde elama Ukraina sõjapõgenikke.

«Saame sotsiaalministeeriumi kaudu vahendada võimalike elamispindade infot selle üürimisest huvitatud Ukraina sõjapõgenikele,» seisab sotsiaalministeeriumi pikaajalise majutuse projektijuhi Toomas Jõgeva allkirjastatud kirjas. «Üürisuhte osas kokkuleppe sõlmimine toimub majutusasutuse kui üürileandja ja pagulase kui üürilevõtja vahel ning osapooled sõlmivad üürilepingu. Tegemist on tavapärase üürilepinguga, mille alusel tasub üürilevõtja ehk sõjapõgenik üüri ja kommunaalkulud. Soovime rõhutada, et riik ei ole üürilepingu sõlmimisel kolmas osapool ning kulude tasumisel otseselt ei osale.»

Samas on riik pakkumas omapoolset finantseerimist eesmärgiga toetada lepingute sõlmimist. Lähtudes välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusest kompenseeritakse eluruumi ühekordselt sõlmitava üürilepingu sõlmimise kulu kuni kuue toimetulekupiiri määra ulatuses ühe sõjapõgenike perekonna kohta.

Toimetuleku piir on 200 eurot, mis tähendab, et kulude maksimaalne suurus võib olla kuni 1200 eurot, millest 50 eurot on arvestatud KOVi menetluskuludeks Selle arvelt saab näiteks teha üürileandjale üüri ettemaksu, tasuda lepingus ette nähtud deposiidi, teha väikesemahulisi sisustustöid vms. Raha kasutamise korra sätestab vastav kohalik omavalitsus, mistõttu huvi korral palume täpsema info saamiseks pöörduda oma kohaliku omavalitsuse poole.

Toomas Jõgeva sõnul said kirja erinevad majutusasutused, kes suudaksid pakkuda tavaelamispinna või ühiselamu sarnast majutust, kus on ka toiduvalmistamise võimalus, et inimesed saaksid elada iseseisvat elu. E-posti aadressid võeti äriregistrist, lähtuvalt ettevõtete tegevusalast.

Varem ei ole sotsiaalministeerium sellise sisuga kirju saatnud. «Oleme suhelnud sellel teemal mõne üksiku majutuskohaga,» märkis Jõgeva.

Paralleelselt toimub ka sotsiaalkindlustusameti hange, millega otsitakse ajutise (lühiajalise) majutuse võimalusi, mida finantseerib riik.

Nõuded ja ootused majutuspinnale

- Kindlasti tuleb sõlmida üürileping. Vajadusel saab ministeerium edastada eesti-, vene- ja ukrainakeelse üürilepingu projekti. Sõjapõgenik saab ennast registreerida rahvastikuregistrisse elukohajärgses kohalikus omavalitsuses, kui lisab üürilepingu.

- Üürilepingu soovituslik pikkus võiks olla vähemalt 6 kuud, kuid poolte kokkuleppel on võimalik teha ka lühiajalisemaid lepinguid.

- Pakutav üüripind peab lisaks voodikohtadele pakkuma võimalust iseseisvaks toiduvalmistamiseks (võib olla ühisköök, kus on pliit, külmik, nõud). Oluline on tuua välja täpsed olemasolevad tingimused, sh kui mitme isiku/toa kohta kööki kasutatakse. Kui eraldi pakutakse ka toitlusteenust, siis mis on päeva maksumus.

- Võimalusel jagada infot pesupesemise võimaluste kohta (kas on kohapeal võimalused olemas või on see nt eraldi teenusena).

- Tuua välja, kas on toa juurde kuuluvad pesemisvõimalused ja WC. Kui need on ühised, siis täpsustada, millised ja mitmele inimesele need on mõeldud.

- Palutakse infot, kas majutuskoht võtab vastu ka koduloomi ning kas ligipääs on tagatud liikumispuudega isikutele.

- Palutakse selgelt välja tuua üüri eeldatav suurus ja selle arvestamise alused, mh:

- kas üür sisaldab kommunaalkulusid või mitte ja kuidas viimasel juhul toimub nende arvestamine:

• kas on tegemist voodikoha või toa hinnaga;

• kas laste majutumise puhul on erisusi, võrreldes täiskasvanutega;

• tuua välja ka eluruumi suurus (m2) ning üldruumide (nt köök, pesuruum jms) suurus ning lepingus fikseerida, mitme toa peale seda kasutatakse.

Turuhinnast kõrgemaid pakkumisi palutakse mitte saata.

Allikas: sotsiaalministeerium