Eesti kümnenda ükssarviku edu üks saladustest on e-residentsus

Glia asutajad Carlos Paniagua, e-resident Dan Michaeli, Justin DiPietro. Foto: Erakogu.

Miljardi dollari väärtuse ületanud Glia tegevjuhi sõnul aitab e-residentsus ettevõtet distantsilt juhtida ning on ettevõtte asutajate jaoks vajalik töövahend.

Sellel kevadel sai Tartust pärit Gliast peale 45 miljoni dollarist rahastusvooru Eesti kümnes ükssarvik. Ettevõtte tegevjuht, USAst pärit Dan Michaeli on olnud Eestiga seotud üle kümne aasta ning e-residendiks sai ta juba programmi algusaastatel. Algne põhjus oli puhas uudishimu. «Taotlesin e-residentsust kohe, kui see võimalus tekkis. Ma olin väga huvitatud sellisest viisist ettevõtet luua ja juhtida ning eks algne liitumine oli veidi isegi uhkuse asi,» ütles ta.

Nüüd kasutab kogu Glia kolmeliikmeline asutajate meeskond e-residentsust, mis võimaldab distantsilt allkirjastada dokumente ning kasutada Eesti e-teenuseid. «Eesti on tulevikku vaatav riik, mis on seadnud vapustava fookuse ettevõtlikkusele ning tehnoloogiale, seega e-residentsus läheb riigi filosoofiaga väga hästi kokku,» ütles Michaeli. Küsimusele, kas e-residentsust saaks ka teistesse riikidesse eksportida, vastas ta, et sellest oleks kindlasti paljudel kasu, kuid selleks oleks vaja Eestile sarnast riiki, kus tehnoloogiline pool või infrastruktuur oleks sama arenenud.

Glia pakub digitaalset klienditeeninduse platvormi, mille eesmärk on kaasajastada ettevõtte suhtlust klientidega. Ettevõttel on kontorid Eestis ja Kanadas ning peakontor USAs, seejuures pannakse suurt rõhku väärtustest ja kesksetest põhimõtetest lähtuvale töökeskkonnale, mis on ühtne, sõltumata töötajate asukohast.

Sellega on kaasnenud ka väga kõrge töötajate rahulolu – 97 protsenti peab Gliat väga heaks tööandjaks, võrdluseks on USA ettevõtete keskmine tase vaid 59 protsenti. «Muidugi sõltub erinevates riikides asuvate üksuste juhtimine seadustest ja neist tulevatest protseduuridest, kuid meie jaoks on tähtis, et töötaja kogemus oleks samasugune, olenemata riigist, kus tööd tehakse,» ütles Michaeli. Eestis ettevõtte juhtimise osas toob ta positiivsena välja lihtsuse ning riigi sõbraliku suhtumise ettevõtjatesse.

Küsimusele, kas on midagi, mida Eesti võiks USA ettevõtluskeskkonnalt üle võtta, jääb Michaeli vastuse osas mõtlema. «Ma ütleksin, et USAs pannakse suurt rõhku kommunikatsioonile, esitlusele ja nii-öelda müügitööle.» Samas lisas Michaeli kohe, et on hulganisti asju, mida USA võiks Eestilt üle võtta ning seda just edumeelsuse ja innovatsiooni poolest. «See on uskumatu, mida Eesti on teinud. Eriti arvestades riigi suurust ja vanust,» arvas ta.

Glia on võtnud ka aktiivse rolli Eestis toimetades. Nii teeb ettevõte näiteks kaasa tehnoloogiakoolis kood/Jõhvis, kus õpetatakse nii noortele kui ka vanematele oskusi, mis aitavad peale kooli lõppu IT-sektoris tööd leida. «Me oleme väga uhked, et saame kood/Jõhvi projekti toetada. See on hea näide sellest, kuidas haridussüsteem on muutumas ning kõik, mitte ainult erasektor, peaksid mõtlema tulevikule. Mis on need oskused, mida me peaksime nooremale generatsioonile õpetama, et neid saadaks hiljem tööturul edu, ja mis oskused on vajalikud tuleviku majanduses?» küsis Michaeli.

Tänapäeva maailmas, kus valitseb informatsiooni üleküllus, on äärmiselt oluline õpetada, kuidas vajalikku teavet sellest infomassist kätte saada.

Ta lisas, et kood/Jõhvi sarnaseid lahendusi tuleb kindlasti veel ja aina suuremal skaalal, et muuta haridus tänapäeva vajadustele vastavaks. Üheks oluliseks tuleviku õppekava osaks peab ta kindlasti tehnoloogia mõistmist, kuid mitte ainult. Sama oluline on Michaeli sõnul kommunikatsioon ja väitlus. «Ühesõnaga oskused, mis loovad arengule ja kasvamisele suunatud mõtteviisi. Tänapäeva maailmas, kus valitseb informatsiooni üleküllus, on äärmiselt oluline õpetada, kuidas vajalikku teavet sellest infomassist kätte saada.»

Glia missioon on aidata ettevõtetel parandada kliendisuhtlust digitaalses maailmas, sest just kliendituge peab Glia tänapäeva ettevõtete konkurentsi viimaseks lahinguväljaks. «Tänapäeval on paljud tooted muutunud digitaalseks, seda näiteks tervishoiu- või finantstettevõtete puhul. Nad ei paku enam füüsilisi tooteid, vaid teenuseid ja kogemusi, mis nõuavad usalduslikku suhet. See omakorda muudab klienditeeninduse üha tähtsamaks,» rääkis Michaeli.

Teine põhjus klientidega suhtlust parandada on nutiseadmed – inimesed tarbivad erinevaid teenuseid läbi telefoniekraani ning eeldavad seega igalt rakenduselt samal tasemel teenindust. «Klienditeenindus ja klienditugi on tähtsamad kui kunagi varem ning klientide ootused on väga kõrged. Sellega toimetulemiseks peavad ettevõtted mõtlema teisiti. Seetõttu on Glia ka nii palju kasvanud – nõudlus on suur ja ettevõtted saavad aru, et kümne aasta tagune kliendisuhtlus enam ei päde,» rääkis Michaeli.

Tema sõnul liigub klienditeenindus telefonikõnest ekraanile. «Praegu toimub endiselt suur osa klienditoest telefonikõne vahendusel. See ei tohiks nii olla, me oleme kõik harjunud videokõnedega ning selline suhtlus peaks ka klienditeenindusse jõudma. Nii on võimalik oma ekraani jagada ning juhiseid oluliselt efektiivsemalt edasi anda. Selline telefoni teel rääkimine, nagu me seda täna teeme, peaks jääma minevikku,» ütles ta.