Martin Helme: Taavi Veskimägi oleks tulnud ammu välja vahetada (17)

Merike Lees
, majandusajakirjanik
Copy
Eleringi juht Taavi Veskimägi
Eleringi juht Taavi Veskimägi Foto: Konstantin Sednev

EKRE juht Martin Helme nimetas eilses ETV saates «Esimene stuudio» Taavi Veskimägi tegevust Eleringi juhina kriminaalselt hooletuks ja uurimist vajavaks. Täna selgitas Helme, mida ta täpsemalt Veskimägile süüks paneb.

«Kogu energeetikas on kaks poolt: tootmine ja võrgu pool. Tootmispool allub rahandusministeeriumile, Elering ehk võrgupool ja regulaator, majandusministeeriumile. Veskimägi istub piltlikult kahel toolil, müüb võrguteenust ja reguleerib seda sama tegevust ehk kontrollib iseennast otseses mõttes,» selgitas Helme.

Elering on Eesti varustuskindluse tagaja, tema ülesanne on vaadata, et elekter oleks kõigile kättesaadav ja stabiilne ja et sagedus oleks tagatud. Soome võrguoperaator Fingrid peab varustuskindluse ja kättesaadavuse osaks ka odavat hinda.

Helme sõnul aga ei arva Elering, et see oleks tema mure või et see talle korda läheks. Samuti on Elering tema sõnul üks kallimaid võrguoperaatoreid meie piirkonnas, võrreldes soomlaste, rootslaste, sakslaste või lätlastega.

Kui meil lähevad firmad pankrotti ja majad külma, see on Veskimägi vastutus.

Martin Helme

Taavi Veskimägi sõnul ei ole kõrged elektrihinnad Eleringi huvides.

«Otse vastupidi, Elering on Eesti suurim elektritarbija tulenevalt elektrienergia kadudest meie hallatavas elektrivõrgus. Kui tavapäraselt on Elering kulutanud elektri ostmiseks ca 15 miljonit eurot, siis sellel aastal võib selleks kuluda 120 miljonit eurot,» selgitas Veskimägi. «Seega elektri hindade tõus on mitmekordistanud Eleringi kulusid elektrikadude ostmiseks ja madalamad hinnad oleksid Eleringi finantstulemusele kasulikud.»

Elering peaks oma võrgutasudega ehitama liine ja alajaamu ehk tagama varustuskindlust. Helme sõnul on ta seda ka teinud ja viimastel aastatel on tulnud juurde uusi kõrgepingeliine, kuid Eleringil on õnnestunud neid ehitada maailma kõige kallima kilomeetrihinnaga ja seda lameda maa peal.

«Ma olen kuulnud, et ainult Andides on veel kallimaid elektriliine kui meil,» lausus Helme.

Helme sõnul on oluline, mida ja kuhu Elering ehitab. Soome ja Lätti on ehitatud mitu liini, kuid Läti liinid on suurema läbilaskevõimega kui Soome liinid. Lätis on pidev energiapuudus, Leedus veel suurem ja sealt tulebki see suur elektri puudujääk, millest räägitakse.

«Puudujääk ei ole Eestis,» kinnitas Helme. «Natuke on puudu ka Soomes. Meie tipptarbimine on 1400 megavatti, Soomes aga 14 000 megavatti. Soome oma tootmine katab 12 000 megavatti ja nad arvestavad, et meie katame nende puudujäägi ära.»

«Trikk on selles, et hinnavahe Eesti ja Soome ning Eesti ja Läti vahel saab endale Elering. Ajal, mil Eestis oli 4000 ja Soomes neljaeurone elektrihind, sai võrguoperaator 3996 eurot iga megavati pealt, mis liigutati ning Elering ja Fingrid jagasid selle omavahel pooleks. Nad teenivad sellega metsikut raha,» ütles Helme.

Kogu Eesti elektri sagedus seisab Helme sõnul täna endiselt Vene elektril. «Me oleme Vene elektrisüsteemi hüvede kasutaja ka täna,» kinnitas Helme. «Meil peab olema omal sagedushoidmise kindlus. Narva jaamad on selleks võimelised. Elering peaks tagama, et sageduse hoidmine oleks kellegi konkreetne töö ja selle eest ka raha maksma, aga nad ei tegele sellega ega maksa selle eest.»

Üks etteheide puudutab Kiisa varujaama, mis on küll rajatud, aga mida ei kasutata. «Kiisa jaama ei lülitatud sisse ka siis, kui hind oli 4000. See oleks hinna kohe alla toonud. Aga Elering seda ei teinud, sest see metsik hinnavahe, mis tekkis, tõi Eleringile kopsakat tulu,» ütles Helme.

Veskimägi sõnul on Eleringi poolt avariireservjaamade käivitamine elektrihinnaga manipuleerimiseks seadusega vastuolus.

«Eleringist oleks ka vastutustundetu kasutada varustuskindluse tagamiseks mõeldud elektrijaamu elektrihinna mõjutamiseks, kui selle tagajärjeks võib olla tarbimise piiramine või süsteemi kustumine, kuna avariidega toimetulekuks ei ole enam reserve,» ütles Veskimägi. «Sedasi ei käitu ei Fingrid ega ükski teine süsteemihaldur. Avariireservid on mõeldud kasutamiseks avariide korral, kui ohus on varustuskindlus ja alternatiiviks tarbijate väljalülitamine. Kui avariijaam käib turul, ei saa seda teist korda enam avarii korral käima panna.»

«Seega, vaatamata sellele, et Eleringi finantshuvides võiks olla avariijaamade käivitamine ja elektrihinna madalal hoidmine, täidab Elering oma kohustusi vastavalt seadusele ja tagades Eesti elektrisüsteemi toimimise ka süsteemi häiringute korral,» ütles Veskimägi.

Helme lisab siia ka gaasi, mis on Eleringi reguleerida. «Veskimägi vastutusel on gaasi kriis Eestis. Kui meil lähevad firmad pankrotti ja majad külma, see on Veskimägi vastutus. Tema oleks pidanud ammu välja vahetama,» kinnitas Helme.

Helme sõnul on karistusseadustikus paragrahv kriminaalse hooletuse kohta, mis tuleb teadlikust ja süsteemsest oma töö tegematajätmisest, mis toob kaasa kahjulikud tagajärjed. Need tagajärjed on meil praegu käes, kinnitas ta.

Helme möönab, et kõiges ei saa ainuüksi Taavi Veskimäge süüdistada, sest riigiettevõtete juhid viivad ellu poliitilist suunist. «Eesti Energiat ja Eleringi ei tohi esmasvastutajaks pidada, sest nemad viivad ellu poliitilist suunist,» rõhutas Helme.

Tagasi üles