Citadele: veerand Eesti inimestest ei saa endale raha säästmist lubada

Hoiupõrsas ja mündid. Foto: Urmas Luik

Citadele pank uuris Balti riikide elanikelt, kas ja kui palju nad on suutnud enda meelerahufondi raha kõrvale panna ning selgus, et veerand rahvast ei saa endale üldse raha säästmist lubada.

Kui eestlastest on rohkem kui kuue kuupalga suuruse rahalise puhvri suutnud tekitada üheksa protsenti, siis leedukatest on seda teinud lausa 17 protsenti küsitletutest, teatas Citadele.

«Üldjuhul soovitatakse, et meelerahufondi suurus võiks olla nii suur, et suudaksite katta kõik oma kulud vähemalt kolme kuu ulatuses. Mida suurem puhver, seda suurem ka meelerahu,» toonitas Citadele panga Eesti filiaali jaepanganduse juht Marina Hakiainen.

Vähemalt kolme kuu jagu puhvrit on 26 protsendil Eesti elanikest. «Paraku peaaegu sama hulk inimesi ehk 25 protsenti vastas, et neil puudub meelerahufond täielikult, kuna neil ei jätku raha kõrvalepanemiseks,» nentis Hakiainen.

Eesti inimestest vastas 20 protsenti, et nende meelerahufondi suurus ulatub ühe kuni kahe kuupalgani, 11 protsendil on varutud kolme kuni nelja kuupalga suurune summa, 6 protsendil on kuni kuue kuu summa ning üle kuue kuu suurune puhver on 9 protsendil inimestest. 4 protsenti märkis, et nad on võimelised küll raha kõrvale panema, kuid erinevatel põhjustel seda lihtsalt ei tee.

Kui Eesti ja Läti inimeste meelerahufondi kogumise harjumused on vägagi sarnased, siis leedukad on märksa paremini valmistunud keerulisteks aegadeks. Leedu inimestest 38 protsenti on suutnud koguda rahapuhvrit vähemalt kolm kuud ja rohkemgi, Eestis oli vastav näitaja 26 protsenti ja Lätis 24 protsenti. Üle kuue kuu suurune puhver on väidetavalt lausa 17 protsendil Leedus küsitlusele vastanud inimestest.