Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel
Saada vihje

Ministeerium kinnitas gaasinappuses eelistatud tarbijad

Copy
Paldiski LNG kai ehitus. Pakrineeme sadama lähedal Pakri poolsaarel tuulegeneraatorite läheduses asub Eleringi pumpla, mis liigutab gaasi sealsamas kõrval Soome lahe põhja suunduvas Balticconnectori gaasitorus.  Paldiski LNG haalamiskai asub sellele nii lähedal, et laevalt maale pumbatava gaasi suunamine torujuhtmesse, mis ühendab Eesti Soome, Läti ja Leeduga on võimalik minimaalsete investeeringute ja kuludega.
Paldiski LNG kai ehitus. Pakrineeme sadama lähedal Pakri poolsaarel tuulegeneraatorite läheduses asub Eleringi pumpla, mis liigutab gaasi sealsamas kõrval Soome lahe põhja suunduvas Balticconnectori gaasitorus. Paldiski LNG haalamiskai asub sellele nii lähedal, et laevalt maale pumbatava gaasi suunamine torujuhtmesse, mis ühendab Eesti Soome, Läti ja Leeduga on võimalik minimaalsete investeeringute ja kuludega. Foto: Eero Vabamägi

Majandus- ja taristuminister allkirjastas määruse, millega kehtestatakse gaasitarbijate grupeerimise põhimõtted ja määratakse tarbijad, kellele peab gaasinappuse puhul eelisjärjekorras gaasivarustuse tagama.

Maagaasiseaduse järgi peab võrguettevõtja määrama oma tarbija õigesse tarbijagruppi, millest lähtuvalt piiratakse tarbija gaasivarustust, kui Eesti gaasisüsteem satub seaduse mõistes hädaolukorda. Vajadusel alustatakse gaasi tarbimise piiramist viimasest ehk antud juhul kuuendast tarbijagrupist. Oluline on tagada vähemalt esimese kolme, võimalusel esimese nelja tarbijagrupi gaasiga varustamine.

Gruppidest esimene on kodutarbijad, järgnevad eluruume kütvad, vaid gaasil töötavad soojusettevõtjad; avariireservelektrijaam, mida Eestis on vaid üks; seejärel ühiskonna toimimiseks vajalike teenuste osutajatest tarbijad, kelle tegevuse jätkamine sõltub gaasivarustuse olemasolust.

Viiendasse ja kuuendasse gruppi, kellele gaasivarustuse tagamine on seaduse järgi väheprioriteetsem, kuuluvad muud tarbijad, kelle puhul eeldatav gaasivarustuse katkestamiseks kulub võrguettevõtjal kuni kuus tundi, ja tarbijad, kelle puhul gaasivarustuse katkestamise aeg on üle kuue tunni.

Neljandase gruppi kuuluvad juriidilised isikud määratakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodi järgi. Gruppi arvatakse isik, kelle kohta on äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud vähemalt üks määruses nimetatud koodidest.

Nende hulka kuuluvad muu hulgas taime- ja loomakasvatus, toiduainete ning jookide tootmine, samuti veekogumine, -töötlus ja -varustus; kanalisatsioon; jäätmetöötlus ja -kõrvaldus; kütuste müük; ning vanglate, haiglate, hooldusraviasutuste ja muude hoolekandeasutuste tegevus.

Samas saavad neljandas tarbijagrupis olla siiski ainult sellised tarbijad, kelle gaasitarne katkemise tulemusena peatunud majandustegevuse puudumine mõjutab reaalselt ühiskonna toimimist. Ehk kui tarbija tegeleb päriselt näiteks konsultatsiooniteenuse osutamisega, kuid on määranud enda tegevusalaks EMTAK koodi, mis kuulub määruse lisasse, ei ole sellel isikul tegelikkuses õigustatud ootust gaasitarne saamiseks hädaolukorras, toonitatakse määruse seletuskirjas.

Augusti algul pöödus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, kuna soovisid koostatavas gaasitarbijate prioriteetsuse määruses gaasivarustuse tagamise kohustust laiendada ka toidutööstusele ja põllumajandustootjatele.

Esindusorganisatsioone tegi murelikuks, et määruse seletuskirja järgi on oluline tagada vähemalt esimese kolme tarbijagrupi gaasiga varustamine, mis tähendab aga, et kuigi toidutootjad on gaasiga varustamise prioriteetide nimekirjas pandud neljandasse gruppi, siis see ei anna neile ikkagi kindlustunnet gaasiga varustamise osas olukorras, kus gaasi kõikidele tarbijatele ei jätku.

Tagasi üles