Kolmapäeval kiitis Euroopa Parlament heaks taastuvenergia direktiivi muudatuse, mille kohaselt peab taastuvenergia moodustama energiatarbimisest 2030. aastaks vähemalt 45 protsenti.
Rohepööre jätkub: Euroopa parlament kergitas taastuvenergia ambitsiooni (1)
Senise versiooni kohaselt oleks taastuvenergia osakaal pidanud moodustama 2030. aastal ELi energiatarbimisest vähemalt 32 protsenti ehk eesmärki kergitati 13 protsendi võrra.
«Tõeline sõltumatus on võimalik saavutada üksnes taastuvenergia ulatuslikuma kasutuselevõtuga,» ütles taastuvenergia direktiivi raportöör, sakslane Markus Pieper.
Ühtlasi peab parlament taastuvenergia valdkonnas vajalikuks tihedamat riikidevahelist koostööd, vesiniku senisest mitmekesisemat impordistrateegiat ning jätkusuutlikumat suhtumist biomassi ja kütustesse. Parlament juhib tähelepanu ka sellele, et biomaterjalid võivad energiasüsteemi ümberkujundamisel mängida olulist majanduslikku rolli.
Ettepanekus on eraldi eesmärgid sektoritele, nagu transport, ehitus, kaugküte ja -jahutus. Näiteks transpordisektor peaks vähendama kasvuhoonegaaside heidet 16 protsenti. Tööstuses tuleks taastuvenergia osakaalu suurendada 1,9 protsendi ning kaugkütte vallas 2,3 protsendi võrra aastas.
Lisaks peavad liikmesriigid töötama välja vähemalt kaks piiriülest taastuvenergiaprojekti. Need riigid, mille aastane elektritarbimine ületab 100 TWh, peavad 2030. aastaks käiku laskma ka kolmanda.
Veel kiitis parlament heaks muudatusettepanekud, mille kohaselt ei tohi lugeda suurt osa puidutoodetest taastuvaks energiaallikaks.
Ettepaneku poolt hääletas 418 parlamendiliiget. Vastu oli 109 ja erapooletuks jäi 111.
Energiatarbimise vähendamine
Täna hääletas täiskogu ka parlamendi seisukohti energiatõhususe direktiivi kohta. Uued reeglid nõuavad, et EL vähendaks 2030. aastaks energia lõpptarbimist 2007. aastaga võrreldes vähemalt 40 protsenti ja primaarenergia tarbimist 42,5 protsenti. Liikmesriikide ülesandeks jääb määrata kindlaks individuaalsed sihid.
Energiatarbimist plaanitakse vähendada nii kohalikul, piirkondlikul, riiklikul kui ka Euroopa tasandil ning paljudes sektorites, nt avalikus halduses, ehituses, ettevõtluses ja andmekeskustes.
Ettepaneku poolt hääletas 469 parlamendiliiget. Vastu oli 93 ja erapooletuks jäi 82.