USAs alanud börside kukkumine kandub mürinal mööda maailma

Eile tabas investorid börsilangus nagu välk selgest taevast Foto: AFP/SCANPIX

Eile oli USA aktsiaturul halvim päev pärast 2020. aastat. Sellised kukkumised võivad olla investoritel juba unustusse vajunud.

Nasdaq kukkus ühe päevaga 5,2 protsenti, S&P 500 4,3 protsenti ja Dow Jonesi tööstuskeskmine 3,9 protsenti.

Euroopa peamised indeksid langesid eile vaid 1,2-1,6 protsenti. Täna võib indeksifutuuride alusel oodata, et päev algab veel umbes protsendi jagu eilsest madalamal.

Aasias kukkus täna Austraalia aktsiaturg 2,4 protsenti, Jaapan kaks protsenti, Hongkong 2,6 protsenti ja Hiina 1,2 protsenti.

Börsipommi lõhkas USAs avaldatud kuine inflatsiooninumber. Kuigi tavainflatsioon püsis augustis kõrgel, lendas üles alusinflatsioon, kus ei arvestata volatiilsete energia- ja kütusehindadega.

Augustis kasvasid USAs tarbijahinnad aastaga 8,3 protsenti, kuid analüütikud ootasid 8,1-protsendist tõusu.

Inflatsioon pani kiiresti ümber hindama keskpanga järgmise istungi intressitõusu suuruse ootust. Kui varem unistati, et ehk ikka keskpank ei pea taltuva inflatsiooni tõttu tõstma intressimäära 0,75 protsendipunkti võrra, vaid piisab 0,5 protsendipunktisest tõusust, siis viimase lootus kadus. USA intressituletistehingud näitasid, et 0,75 protsendise intressitõusu tõenäosus on sada protsenti. Küll aga kerkis enam kui kolmandikule tõenäosus, et USA keskpank tõstab intressimäära terve protsendipunkti võrra.

Iseenesest on muidugi kummaline, et keskpanga intressiotsused on võtnud aktsiaturu ja investorite kindlustunde oma pantvangi. Ja seda mitte ainult seal maal, kus inflatsiooninumber tuli, vaid see lööb üle maailma investorite käed värisema. Eestis võiks nii väikesest inflatsioonist nagu USAs vaid unistada.

USA dollar tõusis eile ebastabiilsuse tõttu. Lisaks sellele, et Euroopa majandusel tuleb USAga võrreldes üle elada väga keeruline talv, eeldatakse, et võlakirjadesse investeerijate raha hakkab USAsse voolama. Arvatakse, et päästikuks on USA valitsuse 10-aastase võlakirja tootluse jõudmine nelja protsendini. Eile kõikus 10-aastase võlakirja tootlus 3,44 protsendi juures. Kui välisraha hakkaks lisaks USA aktsiatele voolama ka USA võlakirjadesse, tõstab see veelgi USA dollari kurssi. USA valitsuse 2-aastase võlakirja tootlus tõusis eile 3,80 protsendini ehk 15 aasta tippu.

USA aktsiate osas on analüütikud kärpinud järsult kolmanda kvartali kasumiootuseid. Kui veel juuni lõpus oodati, et S&P 500 indeksisse kuuluvate ettevõtete kolmanda kvartali kasum kasvab 9,8 protsenti, siis nüüd oodatakse vaid 3,7 protsendist ettevõtete kasumikasvu.

Nicholas Colas DataTrekist ütles Finance Yahoo’le, et nüüd oodatakse, et seitsme sektori kasum 11-st väheneb aastases arvestuses. Teises kvartalis langes vaid kolme sektori kasum. Tema sõnul on viimase 2-3 kuu jooksul kärbitud ootusi kõigis sektorites peale kütusetöötuse.