Eesti Sadamate Liit ning Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon pöördusid valitsuse poole, kuna soovivad samuti luba erimärgistatud diislikütuse kasutamiseks, täpsemalt sadamates töötavas paikses tehnikas.
Sadamapidajad küsivad valitsuselt luba odavama sinise diislikütuse kasutamiseks
Varem on erandit erimärgistusega diisli kasutamiseks taotlenud Eesti Taristuehituse Liit, Eesti Turbaliit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit ja Eesti Õliühing, kes soovivad seda kasutada ehitusmasinates ja -seadmetes, kaevandustehnikale ning sõidukites, mis on mõeldud kasutamiseks väljaspool üldkasutatavaid teid.
Augusti lõpus pöördusid riigi poole ka õliühing ja Eesti Koduomanike Keskliit, paludes võimalust järgneval kahel kütteperioodil kasutada erimärgistatud diislikütust kodude kütmiseks, ning nädal varem küsisid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Toiduainetööstuse Liit luba kasutada erimägistusega diislikütust paiksetes mootorites.
Sadamate liidu ja transiidiassotsiatsiooni ettepanek tugineb organisatsioonide selgitusel varasemale praktikale, kui erimärgistatud diislikütuse kasutamine sadamates töötavas paikses tehnikas oli tavaline. Odavama mootorikütuse kasutamine oli üks mitmest võimalusest hoida sadamate, sadamateenuseid osutavate sadamaoperaatorite ja stividorifirmade teenustasud konkurentsivõimelistena.
Liitude sõnul kasutab keskmise suurusega ekspordi kaubasadam koos sadamaoperaatorite ja stividorfirmadega aastas ligi 600 000 liitrit diislikütust kaldamehhanismide käitluseks, millele praegustes hindades kulutatakse ligi 900 000 eurot, ning ligi 30 000 liitrit diislikütust aastas pukseri ja süvendustehnika käitluseks, kulutades praegustes hindades ligi 45 000 eurot.
Oletades, et kaubakogused jäävad tänavu samale tasemele kui 2021. aastal, siis on diiselkütuse kallinemisest tingitud eeldatava kulu kasv sadamates aastavõrdluses ligikaudu 70-75 protsenti, märkisid pöördujad kirjas.