Tuuleenergia tootjad: bürokraadid menetlevad planeeringuid stoilise rahuga nagu kriisi ei olekski

Septembris toodeti ligi 30 gigavatt-tundi tuuleenergiat. Foto: Sander Ilvest

Tuuletehnoloogia liit saatis majandus- ja taristuminister Riina Sikkutile pöördumise, milles juhib tähelepanu asjaolule, et peamiseks probleemiks tuuleenergiaprojektide kiirel elluviimisel on just bürokraatlikud tõkked.

Liit toonitab oma pöördumises, et Eesti vajab kiiresti täiendavaid tootmisvõimsusi, et tagada omamaise elektrienergia suuremamahuline tootmine ning elektrihindade langus tarbijate jaoks.

Kuigi aeg-ajalt on püütud väita, et suurte võimsuste kiire rajamine jääks rahastamise probleemide taha, leiab liit, et projektide rahastamisel probleeme ei eksisteeri – probleemid on ainult bürokraatlikes tõketes, kus tuuleparkide rajamiseks vajalikud planeeringumenetlused seisavad ja neid planeeringuid menetletakse kohalike omavalitsuste poolt liidu sõnades «stoilise rahuga nagu üleriigilist probleemi ei olekski».

Liit on veendunud, et olukorda ei paranda avalikkuseni jõudnud kavatsus hakata käimasolevaid planeerimismenetlusi auditeerima, kuna ka see on pikk protsess, mis võib-olla veelgi pikendab kogu menetlust – bürokraatia lisamine bürokraatiale ei ole kunagi aidanud kaasa kiiretele lahendustele.

Liit on seisukohal, et riigi ülesanne on oluliselt jõulisemalt sekkuda kohalike omavalitsuste tegevusse, et lõpetada nendepoolne venitamine seaduse jõuga ja seega vähendada bürokraatiat, mitte seda juurde tekitada. Seda nõuab liidu hinnangul kriisiolukord, kuhu Eesti jõudnud on.

Tuuletehnoloogia liit on ise valmistanud ette eelnõu, et täiendada ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust paragrahviga, mille jõustumisel kiireneks oluliselt uute tuuleenergiavõimsuste lisandumine. Eelnõuga lisatakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusesse täiendav paragrahv, mis puudutab seaduse jõustumise ajal käimasolevate planeerimismenetluste lõpetamist.

Eelnõu kohaselt lõpetatakse seaduse jõustumise ajal käimasolevad planeerimismenetlused, millega kavandatakse tuuleparkide rajamist maismaale, loetakse need lõppenuks ning tuuleparkide rajamiseks väljastatakse isikule, kelle taotlusel planeering algatati, tema taotluse alusel projekteerimistingimused tuulepargi rajamiseks.

Selle tulemusel vähendatakse liidu hinnangul kriisiolukorras kohatut ja mõistetamatut bürokraatiat ning kiirendatakse oluliselt uute tootmisvõimsuste lisamise protsessi.

Et vältida olukorda, kus iga käimasolev planeerimismenetlus seaduse alusel lõpetatakse, ka selline, mis tegelikult ei ole veel realiseeritav, on liit ette näinud ka tingimused, millele peab vastama planeerimisjärgus olev tuulikupark. Nimelt peab tuulepargi rajamine olema ette nähtud kehtivas üldplaneeringus, tuulepargi ühendamiseks olema rajatud liitumispunkt põhivõrguga ning omandatud oluline osa tuulepargi rajamiseks vajalikust maakasutusõigustest.

«Juhul, kui mõni neist tingimustest on täitmata, ei ole tuulikupargi kiire realiseerimine nagunii võimalik ja puudub igasugune vajadus üritada sellist menetlust kiirendada. Ometi on Eestis mitmeid projekte, mille puhul on kõik need tingimused täidetud,» leiab liit.

Tuuletehnoloogia liit on tuuletehnoloogia arendajate ja tuuleenergia tootjate ühing, mis hõlmab 75,4 protsenti töötavatest ning elektrivõrguga liitumislepingu sõlminud tuuleenergia tootmisvõimsustest Eestis.