Tänapäeval kasutatakse legaalse maksevahendina peamiselt fiat-valuutasid (tagamata valuutasid). Kauprahast eristab fiat-valuutat see, et viimasel ei ole sisemist väärtust. Kauprahana on ajalooliselt kasutatud näiteks kakaoube ja teravilja. Läbi aja on enim rahana kasutatud väärismetalle.
Bitcoinid on muudetud legaalseks maksevahendiks kahes riigis – Kesk-Aafrika Vabariigis ja El Salvadoris. Maksevahendina saab mitmetes riikides kasutada ka kulda ja hõbedat, aga kuna müntide nimiväärtus on reeglina seatud metalli enda väärtusest madalamaks, siis ei ole nende kasutamine mõistlik.
Miks on viimastel aastatuhandetel enim rahana kasutatud just kulda? Sest kuld on olnud Mendelejevi tabeli 118 keemilise elemendi seas enim raha omadustele vastav element. Ühiskond on ilmselgetel põhjustel välistanud rahana kõik gaasilised elemendid. Peale nende on veel 38 elementi, mida ei saa rahana kasutada, sest nad on liiga reaktiivsed, roostetavad või on kergesti süttivad.
See jätab lauale viis väärismetalli – roodium, pallaadium, hõbe, plaatina ja kuld. Plaatina, pallaadium ja roodium on liiga haruldased, et luua kaubavahetuseks piisavalt münte. Hõbedat on kulla kõrval laialdaselt rahana kasutatud, aga pikaajaliselt see tuhmub. Alles jääb kuld, mis on Mendelejevi tabeli parim raha.
Allpool toome välja raha omadused ning hindame, kuidas bitcoin, euro ja kuld nendele vastavad.
Vastupidavus. Esimene raha omadus on vastupidavus, mis tähendab, et seda on raske hävitada ja selle hoidmine on turvaline. Näiteks tass oleks seda kriteeriumit arvestades kehv raha, sest see võib maha kukkuda ning puruneda. Kulda pole molekulaarsel tasandil sisuliselt võimalik hävitada – ainuke võimalus on seda teha tuumareaktsiooni kaudu. Kuld ei roosteta ning on tunduvalt vastupidavam kui paberraha.