Mis teeb rahast raha ehk millistele omadustele peab raha vastama? Miks me ei kasuta tänapäeval rahana teemante või merekarpe? Millistele raha omadustele vastavad eurod, bitcoin ja kuld? Miks on viimastel aastatuhandetel enim rahana kasutatud just kulda?
Tänapäeval kasutatakse legaalse maksevahendina peamiselt fiat-valuutasid (tagamata valuutasid). Kauprahast eristab fiat-valuutat see, et viimasel ei ole sisemist väärtust. Kauprahana on ajalooliselt kasutatud näiteks kakaoube ja teravilja. Läbi aja on enim rahana kasutatud väärismetalle.
Bitcoinid on muudetud legaalseks maksevahendiks kahes riigis – Kesk-Aafrika Vabariigis ja El Salvadoris. Maksevahendina saab mitmetes riikides kasutada ka kulda ja hõbedat, aga kuna müntide nimiväärtus on reeglina seatud metalli enda väärtusest madalamaks, siis ei ole nende kasutamine mõistlik.
Miks on viimastel aastatuhandetel enim rahana kasutatud just kulda? Sest kuld on olnud Mendelejevi tabeli 118 keemilise elemendi seas enim raha omadustele vastav element. Ühiskond on ilmselgetel põhjustel välistanud rahana kõik gaasilised elemendid. Peale nende on veel 38 elementi, mida ei saa rahana kasutada, sest nad on liiga reaktiivsed, roostetavad või on kergesti süttivad.
See jätab lauale viis väärismetalli – roodium, pallaadium, hõbe, plaatina ja kuld. Plaatina, pallaadium ja roodium on liiga haruldased, et luua kaubavahetuseks piisavalt münte. Hõbedat on kulla kõrval laialdaselt rahana kasutatud, aga pikaajaliselt see tuhmub. Alles jääb kuld, mis on Mendelejevi tabeli parim raha.
Allpool toome välja raha omadused ning hindame, kuidas bitcoin, euro ja kuld nendele vastavad.
Vastupidavus. Esimene raha omadus on vastupidavus, mis tähendab, et seda on raske hävitada ja selle hoidmine on turvaline. Näiteks tass oleks seda kriteeriumit arvestades kehv raha, sest see võib maha kukkuda ning puruneda. Kulda pole molekulaarsel tasandil sisuliselt võimalik hävitada – ainuke võimalus on seda teha tuumareaktsiooni kaudu. Kuld ei roosteta ning on tunduvalt vastupidavam kui paberraha.
Vastupidavus eksisteerib ka digitaalsel kujul. Näiteks on bitcoin täielikult digitaalne valuuta ja kogu selle ülekannete ajalugu salvestatakse plokiahelasse. Kui kogu bitcoini ülekannete ajalugu (pearaamat) oleks ühes arvutis, siis saaks selle arvuti hävitamisega kustutada ka kõigi bitcoini omavate inimeste krüptoraha. Bitcoin niinimetatud pearaamat (ledger) on aga kümnetes tuhandetes arvutites üle maailma. Kõigi nende arvutite üheaegne hävitamine on peaaegu võimatu, mis muudab bitcoini väga vastupidavaks.
Vastupidavuse poolest on seega kuld ja bitcoin paberrahast paremad. Digitaalsel kujul on valuuta vastupidavus aga samuti kõrge.
Kaasaskantavus. Raha peab olema kaasaskantav, et seda oleks võimalik lihtsasti ühest kohast teise liigutada. Kuldmündid on kaasaskantavad, aga suurema koguse kulla kaasaskandmine on raskendatud. Samal põhjusel ei saa me kaasaskantava rahana kasutada ka näiteks naftat. Paberrahad on selle poolest kullast paremad, sest 500eurost rahatähte on lihtsam kaasas kanda kui samas väärtuses kulda.
Samas on kulla ja teiste toorainete puhul kaasaskantavuse probleem lihtsasti lahendatav. Paber- või digivaluuta saab tagada kulla või muu toorainega, mis tähendab, et de facto on rahaks kuld. Valuutat, mis on kulla või mõne teise varaga tagatud, nimetatakse esindusrahaks. Esindusraha muudab kulla hästi kaasaskantavaks. Kuni 1971. aastani oli dollar esindusraha, mis oli tagatud kullaga. Pärast seda on dollar ja kõik teised maailma valuutad fiat-valuutad.
Tänapäeval arveldatakse peamiselt digitaalses valuutas, mis võimaldab väikses taskus hoida ka miljoneid eurosid. Bitcoini kaasaskantavus on samuti väga hea.
Jagatavus. Raha peab olema jagatav väiksemateks ühikuteks. Ilma selleta kaotataks ebatäpsete vahetuste käigus raha ning väikseid vahetuskaupu ei toimuks üldse. Näiteks kui kõige väiksem rahatäht oleks 5-eurone, peaksime paberrahas maksma 2 eurot maksva kauba eest 3 eurot rohkem. See on ka põhjus, miks rahana ei saa kasutada teemante, sest need kaotavad jagamisel järsult väärtust.
Eurod on jagatavad, sest iga euro koosneb 100 sendist. Igat bitcoini on võimalik jagada 100 miljoniks ühikuks nimega satoshi (sats). Kulda on võimalik samuti väiksemateks osadeks jagada, aga selle omaduse poolest jääb füüsiline kuld bitcoinile ja paberrahale alla. Samas on ka seda probleemi võimalik esindusraha või niinimetatud digitaalse kullaga lahendada.
Ühetaolisus. Rahaühikud peavad olema omavahel vahetatavad – see tähendab, et identseid ühikuid saab omavahel vahetada ilma väärtust kaotamata. Valitsuste poolt emiteeritavate valuutade vahetatavus on väga kõrge, sest 20eurose rahatähe saab väärtust kaotamata vahetada teise 20eurose vastu. See on üks põhjus, miks me ei saa valuutana kasutada näiteks merekarpe, sest identseid merekarpe pole olemas ning neid pole võimalik ka jagada.
Vahetatavuse osas on kuld, bitcoin ja paberrahad enam-vähem ühel pulgal. Ühte bitcoini on võimalik jagada 100 miljoniks erinevaks samaväärseks ühikuks, mis on kõik omavahel vahetatavad. Kulla puhul on lisaks füüsilisele kaalule eelduseks ka puhtus – 90% puhtusega kuldmündi väärtus on madalam kui 95% puhtusega ja sama kaaluga kuldmündi väärtus. Ka seda probleemi on kulla puhul võimalik lahendada esindusrahaga.
Nappus. See on üks raha kriitilisemaid karakteristikuid, sest sellest sõltub raha pikaajaline väärtus. Nappust toetavad näiteks piiratud pakkumine ning raha juurdeloomise keerukus.
Kuld on selle poolest väga hea, sest kulla hulk on maailmas piiratud – selle aasta alguseks oli maailmas kaevandatud kulda veidi üle 205 000 tonni, selgub GoldHubi andmetest. Ligi pool sellest on kasutatud ehetes, 45 000 tonni on kullakangide ja müntidena ning 35 000 tonni on keskpankade reservides. Viimase kümnendi jooksul on iga-aastaselt kaevandatud 2500-3000 tonni kulda.
Praegu käibel olevate valuutade puhul on see karakteristik puudu, sest keskpank saab luua juurde piiramatus koguses valuutat. Bitcoini puhul on see karakteristik osaliselt täidetud – uute bitcoinide niinimetatud kaevandamine on energia- ja ajamahukas, mis piirab selle pakkumist. Samas on võimalik juurde luua teisi krüptorahasid, mis on bitcoiniga sarnased ja täidavad sama funktsiooni. Kulla pakkumist on võimalik suurendada vaid füüsilise kulla kaevandamisega.
Vastuvõetavus. See omadus toetab raha ühte peamist funktsiooni, milleks on vahetusvahend. Mida rohkem on rahal raha omadusi, seda rohkem seda loomuliku vahetusvahendina aktsepteeritakse. Kõik soovivad omada raha, mida saab muude asjade ostmiseks kasutada. Kui nõudlus raha järele on suur, siis seda on lihtne müüa (just seda me teeme siis, kui vahetame raha mõne kauba vastu).
Tänapäeval on näiteks eurode ja dollarite vastuvõetavus suurem kui kullal või bitcoinil, sest mainitud valuutasid kasutavad valitsused ning regulatsioonid kohustavad ka eurodes, dollarites või muudes valuutades makse tasuma. Samas aktsepteeritakse osade kauplejate poolt rahana ka bitcoine või kulda.
Vastuvõetavus on erinevate rahade puhul olnud ajalooliselt erinev ning see sõltub suuresti valitsuse otsustest. Kui valitsus näiteks ametlikku käibel oleva fiat-valuuta väärtust kiiresti alandab, siis võivad inimeste jaoks vastuvõetavamaks muutuda hoopis kuld, bitcoin või muud raha karakteristikuid omavad varad. See juhtub tavaliselt sõdade või hüperinflatsiooniliste perioodide ajal, kus riikide valuutad on hävivad. Ajalooliselt on kõige kauem olnud enim vastuvõetud raha aga kuld. See on suuresti ka põhjus, miks keskpangad jätkuvalt suures koguses kulda hoiavad.
Raskesti võltsitav ja konfiskeeritav. Raha peab olema keeruline konfiskeerida (varastada) ja võltsida. Kui raha on lihtne varastada, siis inimesed ei soovi oma vara selles hoida. Kui raha on lihtsasti võltsitav, siis ei toimi see väärtuse säilitajana.
Kulda ei ole võimalik võltsida – alkeemikud on seda ajaloo jooksul korduvalt püüdnud teha, aga tulutult. Kulla puhtust saab kontrollida. See, kui lihtsasti võib oma füüsilisest kullast ilma jääda, sõltub selle hoiustamisest. Sama kehtib ka pabervaluutade puhul, küll aga võib pidada pangakontol raha hoidmist pigem turvaliseks. Bitcoini puhul on varguse risk häkkerite näol olemas, aga bitcoine on teadaolevalt võimatu võltsida.