:format(webp)/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)
/nginx/o/2022/09/12/14826984t1hc70f.jpg)
- ELi ministrid otsustasid loobuda Venemaa gaasi hinnalaest.
- Energiakriisi leevendamise plaan näeb ette energiatootjate liigse tulu maksustamist.
- Energia hinnad liiguvad kriisiplaani küpsedes allapoole.
Euroopa energiaministrid tegid reedel Brüsselile ülesandeks koostada vaid mõne päeva jooksul ettepanekud, kuidas leevendada energiakriisi, piirata gaasiga mitte seotud energiatootjate tulusid ja aidata elektriettevõtetel heitlikul turul ellu jääda. Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson peab juba kolmapäevaks esitama konkreetsed ettepanekud, kuidas vähendada eurooplaste hüppeliselt kasvanud energiaarveid, mis on viinud inflatsiooni kogu kontinendil rekordkõrgusele.
«Pakume enneolematu olukorra lahendamiseks välja enneolematud meetmed,» lubas Simson pärast reedest tippkohtumist. «Miski pole veel otsustatud. Meil on veel mõni tegus päev, enne kui lõpptoode ja komisjoni pakett on tõesti valmis.»
Olulisimad teemad, mida ministrid ja Euroopa Komisjoni esindajad arutasid, olid energiatarbimise vähendamine, energiafirmade likviidsusprobleemide lahendamine, energiafirmade maksustamine ja gaasi hinnale lae kehtestamine. Eesti toetas seejuures ka elektri hinna lahtiühendamist kõrgetest gaasi hindadest, et vähendada gaasielektrijaamade mõju elektri hinna kujunemisele ning hinnakujundust arusaadavamaks muuta, et tarbijate huvid oleksid paremini kaitstud ning vältida võimalike turuspekulatsioonide võimalust.
Hinnapiir ohustab tarneid
Ministrid otsustasid loobuda Venemaa gaasile hinnalae seadmisest, sest see tekitas kõige suuremaid lahkarvamusi. President Vladimir Putin ütles eelmisel nädalal, et Moskva katkestab kõik tarned Euroopasse, kui Venemaa gaasile kehtestatakse hinnalagi. Osa riike, kes sõltuvad endiselt suuresti Vene gaasivoogudest, teatasid, et ei taha riskida tarnete kaotamisega. «Kui hinnapiirangud kehtestataks ainult Vene gaasile, tooks see ilmselt kohe kaasa Venemaa gaasitarnete katkemise,» hoiatas Ungari välisminister Péter Szijjártó. Samas kinnitas Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz nädalavahetusel, et nende riik on valmis olukorraks, kus Venemaa võib gaasitarned täielikult peatada.
Paljud ELi ministrid toetasid pigem kogu imporditavale gaasile hinnalae kehtestamist, kuid komisjoni esialgsel hinnangul näib see plaan raskesti teostatav. Itaalia ökoloogilise ülemineku minister Roberto Cingolani ütles, et 15 riiki toetas üldist gaasiimpordi hinnalae kehtestamist. Kuid mõni riik väljendas selle meetme suhtes kahtlusi.
Ka komisjon hoiatas, et veeldatud maagaasi hindade piiramine Euroopas võib tarned hoopis teistesse piirkondadesse suunata, jättes Euroopa ilma hädavajalikust energiaallikast. «Peame hoolitsema selle eest, et me ei seaks oma varustuskindlust ohtu,» möönis Kadri Simson.
Samas toetati kohtumisel täitevvõimu ettepanekut pakkuda erakorralist tuge elektriettevõtetele, mis seisavad silmitsi kasvavate tagatisnõuetega, ning anti komisjonile ülesanne vastavad abinõud koostada. Soome ja Rootsi on juba tõtanud oma energiafirmasid abistama. «Kõigil on lahenduse leidmisega kiire,» ütles Rootsi energiaminister Khashayar Farmanbar.
Raha käib ringiratast
ELi energiakriisi leevendamise plaan näeb ka ette liigtulumaksu kehtestamise tuule-, tuuma- ja söeküttel töötavatele elektrijaamadele. Need tootjad saavad praegu müüa elektrit rekordhindadega, mille enamasti määravad viimasena elektribörsile jõudvate gaasielektrijaamade pakkumised. Bloombergi andmetel soovitab komisjon kehtestada maksumiinimumi, kusjuures liikmesriikidel on lubatud kohaldada kõrgemat määra.
Laekuvat maksuraha kasutaksid riigid tarbijate energiakulude hüvitamiseks. Samuti peaksid fossiilkütuste ettevõtted andma oma solidaarsuspanuse, kinnitati pärast kohtumist. «Osa elektritootjate liigkasumist ära võtta ja majapidamistesse tagasi suunata on mõistlik,» leidis Iiri keskkonnaminister Eamon Ryan.
Energiatarbimise kärpimise ettepanekuid on kaks: vähendada üldist tarbimist ja kohustuslik tarbimise vähendamine tipptundidel. Tipptundide kohustuslik eesmärk kehtiks kolm-neli tundi nädalas. See võib hõlmata ka tunde, mil taastuvatest energiaallikatest toodetakse vähe elektrit.
Kuigi kohtumisele heideti ette liigset emotsionaalsust ja vähest konkreetsust, loodetakse plaanidega kiiresti edasi liikuda. Euroopa Liidu eesistujamaa Tšehhi tööstusminister Jozef Síkela ütles, et energiaministrid võivad septembri lõpus pidada uue koosoleku, et arutada läbi ja kinnitada lõplikud plaanid.
Kohtumine mõjus turgudele rahustavalt. Gaasibörsi TTF futuuride hinnad liikusid esmaspäeval esimest korda viimase kuu jooksul allapoole 200 euro/MWh tasemest. Nüüd on gaas augustis saavutatud hinnatipust juba ligi 45 protsenti odavam. Ka CO2 tonni hind on langenud augusti üle 90 eurolt alla 70 euro tonni eest. Neljanda kvartali elektrifutuurid näitavad, et aasta kvartaliks oodatakse augusti lõpu tipptasemest üle kolmandiku võrra madalamat hinda, 245 eurot/MWh. Samas on Venemaa gaasivood Refinitivi andmetel kolmel põhilisel marsruudil Euroopasse viimase aastaga langenud ligi 90 protsenti.
Eestis peaks peagi selguma, milliseks kujuneb kodutarbijatele universaalteenuse hind. Samas on lahtine, mismoodi kavatseb valitsus toetada ettevõtjaid.
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut (SDE) ütles esmaspäeval riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, et sellest, mis toetuspaketti võiks kuuluda, on juba eelteadmine olemas. Ta tõi näiteks likviidsuslaenud ja investeeringutoetused neile, kes soovivad vahetada kütte- või energiaallikaid. Sikkut rääkis, et kogu võimalik pakett ühes võrgutasude vähendamise või taastuvenergia tasude kaotamisega tuleb arutamisele koos ülejäänud eelarvekavaga.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvani (Isamaa) sõnul võiks aga universaalteenust lihtsalt laiendada ka väikestele ja keskmistele ettevõtetele, ent ta lisas, et see võib tekitada juriidilisi küsimusi. Samas oleks ettevõtete toetamine õigustatav turutõrkega.