Ühistranspordikeskus lünklikust bussiühendusest: isegi surm ei võta sealt, kust võtta pole

SEBE keskkonnasõbralikud gaasibussid. Foto: Urmas Luik

Kooliaasta algus on toonud välja probleemid maakonnabussidega ning Viimsi kooliõpilased ei tea kunagi, kas neil õnnestub bussiga kooli saada või mitte. Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus laiutab selles olukorras piltlikult öeldes käsi ning toob põhjenduseks poliitilised otsused ja kujunenud olukorra

«Täna kell 7.10 väljuma pidanud buss 114 ehk kooliminejate buss jäi tulemata. Arvata on, et ka vastav tagasisuuna väljumine jääbki tulemata. SEBE-lt mitte mingeid teavitusi,» kirjutas pahane viimsilane Facebookis Viimsi elanike grupis.

Postitaja kutsus üles andma probleemidest bussiliinidega teada Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusele, kes saaks vedajat teenindamata jäänud väljumiste eest trahvida.

Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse tegevdirektor Andrus Nilisk on probleemist teadlik. «Keskus on rakendanud kõiki hoobasid vastavalt lepingus kokkulepitule, kuid kahjuks ei võta surm ka sealt, kust võtta ei ole,» ütles Nilisk. «Vedaja teeb enda poolt kõik, et leida puuduolevad bussijuhid, kuid see ei juhtu homme, see võtab aega. Küll aga peab sõitja arvestama, et tulevikus võib-olla ei saa enam bussijuhiga eesti keeles rääkida.»

Transpordiameti hallatav veebileht peatus.ee ei paku andmeid reaalajas ja seetõttu pole sõitjatel täit infot tegelike sõitude kohta. Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus kavandabki sõitjatele veebilehte, kust reisija saab teda huvitava liini infot vaadata ja tellida endale SMSi või e-kirja teda puudutavate muutuste kohta, rääkis Nilisk. Veebileht peaks valmima 2024. aasta alguses.

Samuti tuleb Niliski sõnul uue piletimüügisüsteemi hankel arvestada sellega, et bussijuhi roll teenindajana väheneb, ja ehitada süsteem, kus sõitja ise saab mugavalt teha kõik toimingud, mis puudutavad tema igapäevaseid sõite ühistranspordis. Näiteks tõi ta isesõitvad bussid.

Ka senised poliitilised otsused ei soosi Niliski hinnangul ühistransporti. «Elu on näidanud, et tasuta asju ei ole olemas, ja sama kehtib ka tasuta ühistranspordi kohta, see ei ole pikas perspektiivis elujõuline,» lausus ta.

Praegu on tipptundidel bussid ülerahvastatud ja normaalse turumajanduse tingimustes tuleks liine tihendada, et sõitja saaks paremat teenust ja selle kaudu tuleks ka süsteemi raha juurde.

«Meie valitud süsteemis on aga nii, et rahapuudusel oleme pidanud veootsi vähendama ja praegu ripub üldse suur küsimärk ühistranspordi tulevikuväljavaadete ees, kuna kütusehinnad on teinud aasta algusest meeletu hüppe ja vedajad ei suuda senise rahastusmudeliga pikalt lepinguid täita,» kirjeldas Nilisk.

SEBE esindajalt ei õnnestunud olukorrale kommentaari saada.

Bussiühenduste allakäigu põhjused

• Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse tegevdirektori Andrus Niliski sõnul on sõitude ärajäämine poliitiliste otsuste tulemus.
• Bussijuhiks saab õppida alles alates 24. eluaastast, selleks ajaks on noored inimesed oma karjäärivalikud tavaliselt juba teinud.
• Kütuse kallinemise tõttu on kasvanud ühistranspordi kasutamine.
• Kommertsveo ja ATLi (avaliku teenindamise lepingu) liiniveo bussijuhtide palgavahe on u 25 protsenti.
• ATL-hanke võidab see, kes teeb parima hinnaga pakkumise, mis ei ole alapakkumine. Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus hankijana ei saa pakkujale öelda, millist töötasu peab ta bussijuhile maksma. Jälgitakse vaid, et palgatase vastaks transpordi ametiühingu ja autoettevõtete liidu kokkulepitule.