Kuue kuu euribor tõusis 1,442 protsendini

Euroopa Keskpank Foto: Vikipeedia

Kuue kuu euribor tõusis reedel neljapäevaga võrreldes 0,088 protsendipunkti, 1,442 protsendini.

Pankadevahelise rahaturu intressinäitaja euribor on seotud Euroopa Keskpanga (ECB) baasintressidega. Euroopa Keskpank (ECB) otsustas 8. septembril rahapoliitika nõukogu istungil tõsta kolme põhilist intressimäära 75 baaspunkti võrra.

Nõukogu otsustas kehtestada alates 14. septembrist põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 1,25 protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 1,50 protsenti ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 0,75 protsenti.

Otsus kiirendab üleminekut baasintressimäärade praeguselt väga toetavalt tasemelt tasemeni, mis tagab, et inflatsioon naaseb aegsasti ECB keskpika aja eesmärgiks seatud 2 protsendi juurde. Praegusest hinnangust lähtuvalt kavatseb keskpanga nõukogu baasintressimäärasid edaspidi veelgi tõsta, et pärssida nõudlust ja pakkuda kaitset inflatsiooniootuste pideva tõusu ohu vastu. 

Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli inflatsioon augustis 9,1 protsenti. Seda hoogustavad endiselt energia- ja toiduainehindade kiire tõus, majanduse taasavanemisest tulenev nõudlussurve mõnes sektoris ja pakkumispoolsed kitsaskohad. Hinnasurve on jätkuvalt tugevnenud ja laienenud majanduses tervikuna ning inflatsioon võib lähitulevikus veelgi hoogustuda.

ECB eksperdid on oma inflatsiooniprognoose märkimisväärselt ülespoole korrigeerinud ja eeldavad nüüd, et inflatsioon on 2022. aastal keskmiselt 8,1 protsenti, 2023. aastal 5,5 protsenti ja 2024. aastal 2,3 protsenti.

Pärast elavnemist 2022. aasta esimesel poolel peaks euroala majanduskasv hiljutiste andmete kohaselt tunduvalt aeglustuma ning aasta lõpu poole ja 2023. aasta esimeses kvartalis seiskuma. Väga kõrged energiahinnad vähendavad inimeste sissetulekute ostujõudu ning ehkki pakkumispoolsed kitsaskohad leevenevad, piiravad need endiselt majandustegevust.

Peale selle kahjustab ettevõtjate ja tarbijate kindlustunnet ebasoodne geopoliitiline olukord ning eriti Venemaa põhjendamatu Ukraina-vastane sõjaline agressioon. See väljavaade kajastub ECB ekspertide värskeimates majanduskasvu prognoosides, mida on kuni selle aasta lõpuni ja kogu 2023. aastaks märkimisväärselt allapoole korrigeeritud. Nende prognooside kohaselt peaks majandus kasvama 2022. aastal 3,1 protsenti, 2023. aastal 0,9 protsenti ja 2024. aastal 1,9 protsenti.