Sikkut: toetuse saamiseks tuleb erilahendustest KIKile teada anda

Riina Sikkut. Foto: Sander Ilvest

Majandusminister Riina Sikkuti sõnul tuleb erilahendusi kasutavatel kodutarbijatel energiahindade soodustuse saamiseks anda neist teada keskkonnainvesteeringute keskusele (KIK).

«Kõik erilahendused, paarismajad, ridamajad, kus leping on ühe inimese või ettevõtte nimel, tuleb keskkonnainvesteeringute keskusele anda teada, et tegemist on ühistuga. Siis saab rakendada soodustust ja samuti ei rakendata siis ühe tarbija suhtes seatud mahu piirangut,» selgitas Sikkut riigikogu riigieelarve erikomisjoni istungil.

Elektri-, gaasi- ja kaugkütte kompensatsioonimeetmeid rahastatakse suures osas CO2 kvoodirahast, lisades sinna riigipoolse panuse riigireservist.

«Selle 200 miljoni euro osas jaotust veel tehtud ei ole,» rääkis Sikkut. «Kõike ei saa CO2 kvoodi rahast katta, see tuleb katta teistest allikatest ja nende allikate proportsiooni ei ole fikseeritud.»

Küttepuud, pelletite ja briketi hinnatõusu ei ole valitsusel plaanis inimestele hüvitada. «Talvised küttepuud on tellitud juba mais või juunis ja teha tagantjärgi kindlaks, kes kui palju maksis, ei ole võimalik,» põhjendas Sikkut. Ka ei ole võimalik rakendada soodustust kütte müüja kaudu, kuna müüjaid on nii palju erinevaid.

Eelnõu kohaselt kompenseerib riik kodutarbijatele 1. oktoobrist kuni 31. märtsini tarbitud gaasi, elektri ja kaugkütte hinda.

Elektri kodutarbijale kompenseeritakse kuu keskmisest käibemaksuta elektrienergia hinnast, mis ületab 80 eurot megavatt-tunni (MWh) kohta, kuni 50 eurot/MWh.

Gaasi kodutarbijale kompenseerib riik 80 protsenti kuu keskmise gaasihinna sellest osast, mis ületab käibemaksuta 80 eurot/MWh. Seejuures kompenseeritakse maksimaalselt kuni 2,6 MWh tarbimist, mis on keskmise eramu kuine gaasitarbimine.

Kaugkütte kodutarbijale kompenseeritakse sarnaselt gaasiga 80 eurot/MWh (käibemaksuta) hinda ületav soojuse kulu 80 protsendi ulatuses.