Vene sadamate käive kasvas kaheksa kuuga 0,1 protsenti, 553,3 miljoni tonnini.
Vene sadamate käive ei ole vähenenud, vaid hoopis kasvanud
Venemaa sadamate kaubakäive kasvas tänavu jaanuarist kuni augustini võrreldes mullu sama ajaga 0,1 protsenti ehk 553,3 miljoni tonnini, teatas esmaspäeval riiklik mere- ja jõetranspordiamet (Rosmorretšflot).
Kuivlasti käitlemine langes samal ajal 4,9 protsenti (260,9 miljoni tonnini), vedellasti käitlemine kasvas 4,9 protsenti (292,4 miljoni tonnini).
«Esimest korda alates selle aasta maist näitas see terviklik majandusnäitaja eelmise aasta statistikaga võrreldes kasvu,» märgib amet.
Arktika basseini meresadamate kaubakäive kasvas 4,3 protsenti, 65,2 miljoni tonnini, millest kuivlasti ümberlaadimise maht moodustas 18,5 miljonit tonni (-4,4 protsenti) ja vedellasti maht 46,7 miljonit tonni (+8,2 protsenti).
Läänemere basseini meresadamate kaubakäibe trend on endiselt languses, kuigi ka see languse tempo on kuude lõikes vähenemas, märkis Rosmorretšflot.
Läänemere basseini sadamate kaubakäive oli kaheksa kuu tulemuste järgi 163,5 miljonit tonni (-1,3 protsenti), millest kuivlasti ümberlaadimise maht moodustas 63,8 miljonit tonni (-18,2 protsenti), vedellasti oma 99,7 miljonit tonni (+13,8 protsenti).
Aasovi-Musta mere basseini meresadamate kaubakäive ei ole mullusega võrreldes muutunud. See moodustas 169,9 miljonit tonni (0 protsenti), sellest kuivlasti ümberlaadimise maht 75,1 miljonit tonni (+0,3 protsenti), vedellasti oma 94,8 miljonit tonni (-0,2 protsenti).
Kaspia basseini meresadamate kaubakäive on endiselt oluliselt vähenenud. Rosmorretšfloti andmetel vähenes see 25,3 protsenti võrra 3,7 miljoni tonnini, millest kuivlasti ümberlaadimise maht moodustas 1,8 miljonit tonni (+5,3 protsenti), vedellasti maht 1,9 miljonit tonni (-41 ,2 protsenti).
Kaug-Ida basseini meresadamate kaubakäive kasvas 0,7 protsenti, 151 miljoni tonnini, millest kuivlasti ümberlaadimise maht moodustas 101,7 miljonit tonni (+1,4 protsenti), vedellasti oma 49,3 miljonit tonni (-0,8 protsenti).