/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)
/nginx/o/2022/03/18/14432048t1h988c.jpg)
Riigikontroll kritiseeris kriisi ajal siseministeeriumi valitsemisalas lubatust suuremas määras muutuvpalga maksmist. Ministeeriumi hinnangul saab see piirang aga pikas kriisis töötamisel takistuseks ning vajab muutmist.
Siseministeeriumi valitsemisalas maksti kriisis lubatust suuremat palka (2)
Täna avaldatud riigikontrolli audit tõstatas siseturvalisuse valdkonnas kriitilise personali tasustamise küsimuse, mis takistab kriisiaegsete täiendavate ülesannete täitmise eest ettenähtud tasu maksmist.
Siseministeeriumi kantsleri Tarmo Miilitsa sõnul on tegemist tavaolukorras mõistliku piiranguga, kuid pikas kriisis töötades on see osutunud takistuseks.
Probleemiks on seadusest tulenev piirang, mis võimaldab sellist tööd tasustada vaid 20 protsendi ulatuses teenistuja palgast.
Tarmo Miilits
/nginx/o/2022/04/22/14501573t1h0b18.jpg)
«Siseturvalisuse valdkonna teenistujad täidavad kriisiolukordades sageli täiendavaid ülesandeid, et saaksime kriisi lahendatud ja ohu võimalikult kiiresti maandatud. Probleemiks on seadusest tulenev piirang, mis võimaldab sellist tööd tasustada vaid 20 protsendi ulatuses teenistuja palgast. Ilmselgelt tuleb kriisis ette olukordi, kus see ei ole piisav,» selgitas Miilits.
Kantsler lisas, et siseturvalisuse valdkond on lihvitud viimase rohkem kui kümne aasta jooksul nii õhukeseks, et inimesed täidavad kriisiolukorras hulgaliselt täiendavaid teenistusülesandeid.
Siseministeeriumi valitsemisala on viimasel kolmel aastal kriiside haldamisel võtmerollis nii koroonakriisi, eriolukorra kui ka hübriidrünnaku ajal Valgevene-Leedu piiril, rääkimata veebruaris alanud Vene agressioonis Ukraina vastu ja Ukraina sõjapõgenike abistamisel, loetles Miilits.
«Nende kriiside lahendamiseks on kohati vaja täita täiendavaid ülesandeid, mida ei ole mõistlik rahulikul ajal tööülesannete sisse arvata. Samas peame olema võimelised seda tööd palgaga kompenseerima, mistõttu tuleb kaaluda avaliku teenistuse seaduse muudatust ja muutuvpalgale seatud 20 protsendi piiri tõstmist või selle ärakaotamist, nagu töölepinguseaduseski,» lisas ta.
Ainuüksi päästeameti ülesannete hulk kasvab ohuteavituse, varjumise ja evakuatsiooni teemade korraldamisega pea neljandiku võrra.
Viola Murd
Siseministeeriumi pääste- ja kriisivalmiduse asekantsleri Viola Murdi sõnul on siseturvalisuse valdkonna isikkoosseis lihvitud võimalikult ökonoomseks, kuid seda tavaolukordade jaoks. Kriisiolukordadeks vaba reservi ei ole ja olukordi lahendatakse ületundidega.
«Oleme saanud kriiside õppetundidena hulga uusi ülesandeid, lisaks on kasvanud ühiskonna ootused meie asutustele. Ainuüksi päästeameti ülesannete hulk kasvab ohuteavituse, varjumise ja evakuatsiooni teemade korraldamisega pea neljandiku võrra,» ütles Murd.
Ta lisas, et personali hoidmiseks ja palga tõstmiseks on siseturvalisuse valdkonnas pea igal aastal koondatud. Murd selgitas, et edasine palgatõus kärbete ja koondamiste arvelt pole enam mõeldav.
«Kuna ka täiendavate teenistusülesannete täitmise eest lisatasu maksmisel on seaduses 20 protsendi piirang, siis on pikaleveninud kriisiolukorras hakkamasaamiseks vaja uusi lahendusi,» sõnas Murd.
Riigikontroll tõi auditi «Riigi 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus» tulemuste kohta koostatud märgukirjas välja, et siseministeeriumi valitsemisalas on üksikjuhtudel makstud lubatust suuremas määras muutuvpalka.