Euroopa lendude arv ei ole pandeemiaeelse tasemeni taastunud
11. september 2022, 15:42
2022. aasta augustis kasvas kommertslendude arv Euroopa Liidus (EL) 2021. aasta augustiga võrreldes keskmiselt 25 protsenti; kuigi lendude arv oli endiselt 14 protsenti väiksem kui pandeemiaeelsel 2019. aastal, on vahe aeglaselt vähenemas.
Eestis oli 2022. aasta augustis kommertslendude arv 23 protsenti madalam kui 2019. aasta samas kuus, selgub Eurostati andmetest.
Absoluutarvudes oli kommertslende 2022. aasta augustis EL-is kokku 596 900; 2021. aasta augustis 479 000; 2020. aasta augustis 324 500 ja 2019. aasta augustis 695 900.
Kommertslendude arv suurenes 2022. aasta augustis võrreldes koroonapandeemia-eelse 2019. aasta augustiga vaid kahes EL-i riigis: Kreekas, kus lendude arv kasvas 5 protsenti ja Luksemburgis, kus kasv oli 2 protsenti. Seevastu suurim lendude vähenemine registreeriti 42 protsendiga Sloveenias, 39 protsendiga Lätis ja 31 protsendiga Soomes.
Lennujaamade lõikes oli kommertslendude arvu kasv 2019. aasta augustiga võrreldes suurim Kreeka saare Santorini lennujaamas, kus 2022. aasta augustis kerkis lendude arv kolmandiku ehk 1156 lennu võrra. Santorinile järgnes Kreeka saare Korfu lennujaam Kerkira Ioannis Kapodistrias ja Itaalia Milano Malpensase lennujaam, kus vastavalt tõusid lendude arvud 22 protsenti ja 14 protsenti.
Skaala teises otsas registreeriti kommertslendude arvu suurim langus Itaalias Milano Malpensa lennujaamas, kus 2022. augustis jäi kommertslendude arv 2019. aasta samale kuule alla 34 protsendiga. Roma Fiumicinos oli see näitaja 27 protsenti ja Saksamaal Frankfurdi lennujaamas 23 protsenti.