Seakasvatajad on valiku ees lõpetada tootmine või tõsta oluliselt hinda

Seakasvatus Foto: Taimi Käos

• Eestimaine sealiha võib poelettidelt kaduda, kuna importliha saab suuremaid toetusi
• Seakasvatajad leiavad, et valitsus otsib lahenduste asemel takistusi

Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse esimehe Anu Hellenurme sõnul on riigipoolne abi seakasvatajatele liialt aeglane ning kiirete lahenduste leidmise asemel keskendutakse takistustele.

«Kui tsiteerida farmipidajaid, siis iga kulu suurendab vaid kahjumit,» kirjutas Hellenurme põllumajanduskoja blogis ning lisas, et see lause näitab millisesse situatsiooni on valitsus loomakasvatajad jätnud.

Hellenurme sõnul on kevadest saadik räägitud, et kriisiplaanid pole integreeritud. Kui riigi tasandil jäetakse seakasvatussektor hinnatõusude turbulentsi, saab meie toidutootmine kõva hoobi. Üks kahest: kas seafarmid lõpetavad tegevuse või oleme sunnitud rääkima sealiha ja sealihatoodete suurest hinnatõusust,» tunnistas ta.

Hellenurme hinnangul kahjustaks esimene valik tugevalt Eesti toidujulgeolekut, kuid teise valiku korral suureneb lõpptarbijale hinnasurve ja madalama sissetulekuga elanikkonna toimetulek halveneb jätkuvalt. «Hinnatõusust tingitud ostuvõime langus suurendab majanduslikku kitsikust elanikkonnagruppides nagu eakamad inimesed ja paljulapselised pered. Me peame riigi tasandil igakülgselt takistama sellist asjade käiku, kus ostuvõime langus teeb võimatuks igapäevase eestimaise toidu ostmise,» muretses ta.

Aretusühistu juht toonitab, et selgeks rääkimist vajaks ka riiklike toetuste süsteem. «Meie põllumehed ja loomakasvatajad vajavad võrdseid mängureegleid teiste Euroopa riikidega. Nendest oleme sama kaugel kui olime aastal 1991. Jah, juriidiliselt on kõik korras – turg on vaba, aga tegelikult on pääs naaberriikide kaupluselettidele äärmiselt keerukas,» nentis ta.

Hellenurme lisas, et Eestile peaks olema oluline esmatootmise tegus toimimine ja kestliku toidutootmise tervikliknägemus. «Pöördusime augusti lõpus valitsuse poole ettepanekuga piirata energiakandjate hindu lisaks tavatarbijatele ka toidutootjate puhul. Senine energiakandjate hüppeline hinnatõus on toidutootjatele laastavalt mõjunud ja tegevuse senises mahus toimimine on suuresti küsimärgi all,» kirjutas Hellenurme.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus nõustus, et gaasi ja elektrihinna tõusust tingitud hinnatõus on vähendanud toidutootjate konkurentsivõimet oma tooteid müüa. «Samal ajal on tõusvas trendis odavamate hindadega doteeritud importtoiduainete müük kaubanduses,» tõdes ta.

Põllumajanduskoja ja toiduliidu valitsusele saadetud ühises pöördumises märgiti, et toidutootjate tegevuse jätkamiseks vastuvõetav kulupiir jookseb elektri puhul umbes 120 euro ja gaasi puhul umbes 90 eurot megavatt-tunni juures.

«Praeguses olukorras on võtmeküsimuses, et tootmiseks vajalike sisendite, sealhulgas energiakandjate maksud ja aktsiisid ning võimalikud kompensatsioonid põllumajandus- ja toidutööstusettevõtetele oleksid teiste konkureerivate riikidega sarnasel tasemel, mis tagaks Eesti toidu ja põllumajandussaaduste konkurentsivõime nii sise- kui eksporditurgudel,» rõhutas Sõrmus.