K, 7.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

Nestor: jõuline intressitõstmine euroala inflatsiooni ei pidurda

PM Majandus
Nestor: jõuline intressitõstmine euroala inflatsiooni ei pidurda
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik Foto: Jake Farra

Euroopa Keskpank võtab ralliva inflatsiooni kontrolli alla saamist tõsiselt. Sellise sõnumi saatis neljapäeval kogunenud keskpankurite nõukogu, kes otsustas tõsta euroala kolme peamist intressimäära 0,75 protsendi võrra. SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor kahtleb, kas selle meetmega inflatsiooni peatada õnnestub.

Euroopa Keskpank tõstis krüptilise kõlaga refinantseerimisoperatsioonide intressimäära 1,25 protsendi, laenamise püsivõimaluse intressimäära 1,50 protsendi ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 0,75 protsendi juurde.

Ränga intressitõusu pehmendamiseks teatas keskpank ootuspäraselt, et jätkatakse varaostuprogrammi raames laekuvate tagasimaksete reinvesteerimist võlakirjaturul. Taolise, ühe käega annan, teisega võtan, tegevuse mõte seisneb ennekõike vajaduses hoida euroala väga erineva tugevuse ja võlakoormusega majanduste jaoks laenamise hind talutaval tasemel. Sellegipoolest on Itaalia ja Saksamaa 10-aastase valitsusvõlakirja  intressimäära erinevus viimastel päevadel kärisenud juba 2,3 protsendi suuruseks.

Võideldes tulega tule vastu

Rekordiline intressitõus praeguses majanduskeskkonnas on pehmelt öeldes vastuoluline. Usuvad ju analüütikud juba üsna konsensuslikult, et euroala on kas sisenenud või iga hetk sisenemas majanduslangusesse, mis puhul rahapoliitikat tavaliselt hoopis leebemaks keeratakse. Kuid tundub, et praegu on keskpanga jaoks majanduslangusest veel hullem stsenaarium pikaajaline kõrge inflatsioon.

Kui lähtuda vaid inflatsiooninäitajast, siis tõepoolest – augustis ületas euroala tarbijahindade kasv juba 9 protsenti. Ilma igasuguse taustateadmiseta võiks see iseloomustada mõnda huugavat arengumaa majandust, kus nõudluse-pakkumise tasakaalu leidmiseks peaks keskpank hapnikukraani kärmelt koomale keerama.

Ent euroala probleem on ju hoopis rekordilised energiahinnad. Nende allatoomine intressimäära tõstes on kas võimatu või siis väga-väga valus. Otsides keskpanga käitumises loogikat, siis ega see võitlusele energiahindadega polegi suunatud. Pigem soovitakse ära hoida kõrgetest energiahindadest alguse saanud inflatsiooniootuste tõusu, mille najal prooviksid lõpuks hindu tõsta kõik majanduse osapooled ja mis võiks põhjustada spiraali, mida on juba raske peatada. Ei saa öelda, et see hirm oleks alusetu: augustis tõusis ajaloo kõrgeimale, 4,3 protsendi tasemele ka euroala baasinflatsioon, kust muutlike toorainehindade mõju on eemaldatud.

Aina kõrgemaks on tõstetud ka euroala inflatsiooniprognoosid. Keskpanga viimaste arvutuste kohaselt kujuneb 2022. aasta keskmiseks tarbijahinnaindeksi tõusuks euroalal 8,1 protsenti ja 2023. aastal 5,5 protsenti. Keskpanga eelmises prognoosis oodati järgmisel aastal kõigest 3,5 protsenti hinnakasvu. SEB hinnangul kujuneb järgmise aasta inflatsioon aga veelgi kõrgemaks, küündides 6,3 protsendini.

Intressitõusud jätkuvad, kuid inflatsioon ei lange

Keskpank on oma kommunikatsioonis selge, et intressimäärade tõus jätkub ka edaspidi. Suure tõenäosusega tõstetakse intressimäärasid 0,5 protsendi võrra nii oktoobri kui detsembri Euroopa keskpanga nõukogu kohtumisel. Selle tulemusena kerkib hoiuste intressimäär 1,75 protsendi tasemele. Viimati olid intressimäärad Euroopas nii kõrgel 2009. aasta hakul. Samas panustavad turud täna sellele, et oluliselt üle 2 protsendi intressimäärad ei tõusegi ning ühel hetkel võib majanduskasvu innustamiseks oodata pigem isegi väikest kärbet.

Lõppeval nädalal avaldas augusti tarbijahinnaindeksi ka statistikaamet, mille põhjal kallines tarbija ostukorv aastaga ligi 25 protsenti. Kuigi endiselt on hinnakasvu peamine vedaja energia, siis on sisendhindade tõus üle kandunud ka kõikjale mujale. Nii kallines väljas söömine ja majutus aastases võrdluses enam kui 19 protsenti, majapidamiskulud 15 protsenti, vaba aja veetmine 12 protsenti ja isegi riided-jalatsid 9 protsenti. Inflatsiooni taandumise märke pole veel oodata, sest kui suurim hinnatõusu panustaja, elekter, maksis mullu septembris 120 eurot MWh, siis viimasel nädalal on Nord Pooli päevane keskmine hind olnud umbes 300 eurot Mwh eest. Vähemasti majapidamiste jaoks on teatavat leevendust oodata oktoobris, kui peaks kehtima hakkama valitsuse plaanitav energiatoetuste pakkett. Samas näiteks elektri puhul tähendab kompensatsioon 50 eurot/MWh praeguse hinnataseme juures endiselt vähemalt kahekordset hinnatõusu mullusega võrreldes.

Suurt lootust energiahindade langusele ei maksa panna

Igasugu mõistlike inflatsiooniprognooside koostamise muudab täna võimatuks energiahindade määramatus. Täna pole olemas inimest, kes isegi umbkaudu suudaks prognoosida maagaasi ja seega ka elektri hinda järgmisel aastal. Valdav arvamus on siiski, et hinnad jäävad äärmiselt kõrgeks ja volatiilseks ka 2023. aastal. Eelkõige valitseb energiahindade üle poliitiline määramatus – millised on arengud Ukrainas, kas ja kui palju saabub Venemaalt gaasi ja mida võtavad energiahindade piiramiseks ette Euroopa liidrid. Eesti jaoks on 2023. aasta põhistsenaarium hoogne, ent ühekohaline inflatsioon. Väikest lootust energiahindade mõõdukale langusele – mis Eestis võiks suisa deflatsiooni põhjustada – ei tasu siiski lõplikult maha matta.

Märksõnad
Tagasi üles