/nginx/o/2022/09/05/14811254t1hd6e5.jpg)
Rahandusministeerium ütles vastuseks eelarvenõukogu kriitikale suvise majandusprognoosi kohta, et nõukogu põhjendused on faktiliselt ebakorrektsed ning ei kajasta piisava õigsusega rahandusministeeriumi kuluprognoosi koostamise tegelikku metoodikat ja seetõttu jõutakse rahandusministeeriumi hinnangul ekslike järeldusteni.
Eelarvenõukogu teatas sel nädalal, et ei kiida heaks Eesti eelarve koostamise aluseks olevat rahandusministeeriumi 2022. aasta suvist majandusprognoosi, kuna selle koostamisel on kasutatud aegunud eeldusi valitsuse kulude kasvu kohta. Seetõttu on oluliselt alahinnatud valitsussektori kulude mahtu, eelarvepuudujääki ja võlakoormust aastatel 2023‒2026, mis omakorda avaldab mõju teistele prognoositavatele majandusnäitajatele.
Raul Eametsa juhuitava eelarvenõukogu hinnangul on oluline, et septembri lõpuks valmiv riigi eelarvestrateegia aastateks 2023‒2026 sisaldab ka rahandusministeeriumi uuendatud makromajandusprognoosi, võttes aluseks kõige viimase teadmise uue valitsuskoalitsiooni kavandatavatest eelarvemeetmetest ning uuendatud hinnangu valitsussektori palgakulude, tarbimise ja investeeringute arengule.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhi Raoul Lättemäe sõnul ei ole eelarvenõukogu olnud järjepidev ja käsitleb sel korral valitsuskoalitsiooni kavandatavaid kulumeetmeid erinevalt oma varasemast praktikast. See käsitlusviis ei ole kooskõlas Euroopa Liidu põhimõttega, mille kohaselt tuleb eelarve koostamisel eristada poliitikamuutusteta prognoos kavandavatest poliitikameetmetest ja nende meetmete mõjust, teatas ministeerium.
Rahandusministeerium on lisaks seisukohal, et ootused nii ulatuslikeks muudatusteks prognoosimetoodikas peavad olema läbipaistvad ja ette aimatavad ning nende teostatavust tuleks edaspidises eelnevalt põhjalikult ja igakülgselt arutada, mitte teha seda juba valminud prognoosile hinnangu andmise kaudu.
«Sellist arutelu ei ole toimunud ning nii me ei saa nõustuda soovitusega metoodika koheseks ja edaspidiselt püsivaks muutmiseks,» ütles Lättemäe.
Eelarvenõukogu arvamus makromajandusprognoosi kohta ei ole üheselt sõnastatud, kuid siiski on võimalik aru saada, et makromajandusnäitajate sobilikkus on kahtluse alla seatud peamiselt valitsussektori kulueeldusega seotud arvamuse tõttu, kuid mitte muude argumentidega. Eelarvenõukogu lähtub oletusest, et hinnatõusu ja palgakulude kasvu ning valitsuskoalitsiooni kavandatavate kulumeetmetega kaasneb iga-aastane lisakulu kogu prognoosiperioodiks. Viidatakse et sellel võib omakorda olla oluline mõju valitsussektori kuludele, eelarvepuudujäägile ja võlakoormusele, mis omakorda avaldab mõju teistele prognoositavatele majandusnäitajatele.
Euroopa Liidu õiguses on eelarvenõukogule antud kohustus hinnata makromajandusliku prognoosi sobivust riigieelarve koostamiseks, kuid Euroopa Liit ei kohusta andma arvamust rahandusprognoosi kohta. Eesti seadusandlus on laiendanud eelarvenõukogu pädevust ja võimaldab avaldada arvamust nii makromajandus- kui rahandusprognoosi kohta. Siiski on Euroopa Liidu nõuete korrektseks täitmiseks vajalik arvamust mõlema prognoosi kohta teineteisest piisavalt eristada ja selline eristamise vajadus on välja toodud ka rahandusministeeriumi ja Eelarvenõukogu vahel sõlmitud koostöökokkuleppes.
«Antud juhul on eelarvenõukogu sõnastanud oma hinnangu üldisemalt majandusprognoosile, nimetades oma arvamuses, et majandusprognoos koosneb nii makromajandus kui ka rahandusprognoosist. Selline üldistusviis ei ole Eesti eelarvekava edasisel menetlemisel Euroopa Liidu protsessides piisavalt selge ning ei ole kooskõlas eelmainitud regulatsioonide ja kokkuleppega,» märkis rahandusministeerium oma vastuses.
Eelarvenõukogu arvamusest jääb mulje, justkui puudutaks eelnev kogu valitsussektori kuluprognoosi. Tegelikult on valitsussektori kulutuste osa, mis kajastab eelmisel aastal ehk enne kõrget inflatsiooni langetatud otsuseid, väiksem kui üks kolmandik valitsussektori kuludest. Ülejäänud rohkem kui kaks kolmandikku valitsussektori kulutustest sisaldab värskeimast makromajandusprognoosist tulenevat mõju. Tuleb ka arvestada, et mainitud vähem kui kolmandiku osas, samuti koalitsioonileppe rakendamise osas, on valitsusel väga suur kaalutlusõigus, mistõttu ei ole rahandusprognoosi jaoks piisava detailsusega võimalik hinnata kõige tõenäolisemat arengutrajektoori, sest need otsused tehakse eelarve ja eelarvestrateegia arutelude käigus.
Rahandusministeerium kinnitab, et poliitikameetmete kavandamisel ja nende üle otsustamisel võetakse eelarvearutelude käigus otsuste makromajanduslik mõju eelarvepositsioonile vajadusel arvesse kaudselt. Seetõttu on eelarvereeglite täitmiseks vajaliku eelarvepositsiooni mõjuhinnang ja koos sellega ka võlakoormuse hinnang jätkuvalt korrektne ka poliitikameetmete mõju sisseviimisel. Seega on rahandusministeeriumi hinnangul makromajandusprognoos jätkuvalt sobilik alus rahandusprognoosile.
«Siiski paneme tähele eelarvenõukogu kartust, et kulumeetmete maht võib käesoleval sügisel olla tavapärasest suurem. Seetõttu oleme käesoleva aasta erandlikust arvestades valmis täpsustama riigieelarve tegelike kulude sisseviimise mõju makromajandusprognoosile septembri lõpuks vastavalt eelarvenõukogu soovitustele ehk lisama seekord täiendava hinnangu poliitikamuutustega prognoosi mõjust ja soovime eelarvenõukogult hinnangut vastavalt täiendatud makromajandusprognoosile,» märkis ministeerium.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)