L, 10.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

Asi kisub hapuks: ekspordimahud vähenevad järsult

PM Majandus
Asi kisub hapuks: ekspordimahud vähenevad järsult
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Eesti eksport kukub järsult.
Eesti eksport kukub järsult. Foto: Eero Vabamägi

Juulis pidurdus Eesti päritolu kaupade ekspordikasv jooksevhindades, jäädes eelmise aasta sama kuuga võrreldes samale tasemele. Kuna ekspordihinnad kasvasid 27 protsenti, oli ekspordimaht esialgse arvestuse järgi tugevas languses, ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Hinnakasvuga kohandatuna vähenes Eesti päritolu kaupade eksport ehk ekspordimaht ka juunis. Kuigi reekspordi tugev kasv suurendas Eesti kaupade eksporti jooksevhindades ligi 13 protsenti, vähenes ka see hinnakasvu arvestades.

Kõige enam pidurdas Eesti päritolu kaupade ekspordikasvu mineraalsete kütuste, metalltoodete, mobiilsideseadmete ja laevade väljaveo vähenemine. Eksport Venemaale on sel aastal tublisti vähenenud, kuid selle riigi osakaal Eesti päritolu kaupade ekspordis mitte. Juulis oli Venemaale väljaveetud kaupade osakaal Eesti ekspordis 1,7 protsenti.

Venemaa päritolu kaupade import läks jooksevhindades langusesse juunis ning juulis see langus süvenes veidi. Kuigi Venemaa osakaal Eesti koguimpordis on aasta algusega võrreldes vähenenud, oli see juulis ikka veel 10 protsenti. Statistikaameti ja tollideklaratsioonide andmetel on Eestisse imporditud veeldatud maagaasist (LNG) jätkuvalt 100 protsenti Venemaa päritolu. Samas oli juulis LNG osakaal sisseostud maagaasist vaid 5 protsenti. Gaasilises olekus maagaasil oli juulis 59 protsenti impordist Venemaa päritolu. Koos LNGga oli nii juulis kui ka alates märtsist, ehk alates Ukrainas toimuva sõja esimesest kuust, Eestisse ostetud maagaasist 60 protsenti Venemaa päritolu.

Euroala, kuhu läheb ligi pool Eestist eksporditud kaupadest, majanduskasvu ja nõudluse väljavaade on halvenenud. Kui veel teises kvartalis kasvas majandus euroalal tervikuna aastases võrdluses 4,1 protsenti, siis juuli ja augusti kohta näitab ostujuhtide indeks selle langusesse minekut. Kiiresti on kukkunud ka Euroopa riikide üldine kindlustunne, kuigi veel mitte nii madalale kui koroonakriisi ajal, 2020. aasta kevadel. Hindade, energiakulude ja intressimäärade tõus vähendavad euroalal nõudlust ja halvendavad majanduskasvu võimalusi veelgi. Samas avaldub intressimäärade kerkimise mõju reaalmajandusele tugevamini pikema viiteajaga. Igal juhul on välisnõudlus nõrgenemas, mis halvendab nii Eesti ettevõtete ekspordivõimalusi kui ka Eesti majanduskasvu väljavaadet.

Eestis on tööstusettevõtete osakaal, kelle jaoks on nõudlus suurimaks majandustegevust piiravaks teguriks küll tõusnud, kuid see on allpool viimase kümne aasta keskmist ja ka oluliselt väiksem, kui 2020. aasta koroonakriisi ajal. Ettevõtete eksporditellimused on küll vähenenud, kuid need on veel suuremad, kui viimase kümne aasta keskmine. Halvenenud on ka ekspordi lähikuude väljavaade. See näitaja on praegu aga pikaajalise keskmise lähedal. Eestist eksporditud kaupade turuosa euroalal, mis viimastel aastatel tõusis, on alates möödunud aasta sügisest languses. Praegu on veel vara öelda, kas või kui suurel määral võib see tähendada meie ekspordi konkurentsivõime halvenemist.

Märksõnad
Tagasi üles