Müller: intressimäärade tõstmisel ei saanud kõhelda
9. september 2022, 12:03
Intressimäärade jõuline tõstmine on vajalik selleks, et vältida praeguse kiire hinnatõusu edasikandumist järjest enamate kaupade ja teenuste hindadesse ning jõuda paari aasta ettevaates tagasi lähemale euroala 2%lisele inflatsioonieesmärgile, kirjutab Eesti Panga president Madis Müller oma blogipostituses.
Tavapäraselt käib majanduslangusega kaasas hinnatõusu aeglustumine, aga praegu see seos ei tööta. Eriti juhul kui gaasi tarbimist on vaja otseselt piirama hakata, on väga tõenäoline, et näeme euroalal järgmisel aastal majanduslangust. Keskpanga peamine eesmärk on aga just hinnatõusu piisavalt madalal hoidmine paari aasta ettevaates, mistõttu ei ole ka need riskid majandusaktiivsusele põhjuseks intressimäärade tõstmisel kõhelda.
Intresside kergitamisega liialt viivitades tekib oht, et kiire hinnatõus jätkub veelgi kauem, misjärel nõuaks inflatsiooni kontrolli alla saamine juba majandusele palju järsemalt piduri tõmbamist. Kui järsud aga peaksid olema järgmised intressitõusud ja kui kõrgele intresse tuleks lõpuks tõsta, sõltub juba järgmiste kuude ja kvartalite arengutest euroala majanduses.
Müller lisas, et kuna kiire hinnatõusuga käsikäes suurenevad maksulaekumised praegu kiiremini kui riigieelarvega piiratud kulud, loob see valitsusele ajutise võimaluse teha täiendavaid kulutusi. Tegemist on aga lühikese lõtkuga, sest peagi nõuavad hinnatõusuga korrigeerimist ka riigi senised kulutused.
Seetõttu on praegustest headest maksulaekumistest tulenev leevendus riigi rahandusele ajutine. Seda silmas pidades on ohtlik liialt suurendada kulutusi, mis on loomult püsivad ja jäävad tulevikuski kasvama.