/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2021/12/21/14273004t1h9f7c.jpg)
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet tunnistas nõuetele vastavaks Rail Balticu Harju-Rapla maakonnapiirist Hagudini kulgeva lõigu keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande.
Rail Balticu keskkonnamõju hinnang sai heakskiidu (2)
Rail Balticu kõikide põhitrassilõikude keskkonnamõju hinnatakse täiendavalt põhiprojekti koostamise käigus, mille mõjude hindamise algatamist taotles RB Rail AS kohalik filiaal oma initsiatiivil 2019. aasta alguses. Nüüd, veidi enam kui kolme aasta pikkuse töö tulemusena, on valminud järgmine keskkonnamõjude hindamise aruanne, mis on järjekorras teine, teatas Rail Baltic Estonia.
Esimene, ehk Ülemiste-Kangru lõigu KMH aruanne tunnistati nõuetele vastavaks juuli lõpus. Kogu Rail Balticu Eesti trassiosal koostatakse kokku kaheksa keskkonnamõjude hindamise aruannet.
Trassilõik, mis ulatub Harju ja Rapla maakonna piirist Hagudini, on 16,6 kilomeetri pikkune ning läbib valdavalt hajaasustatud alasid, kus asustuse vahel on põllu- ja metsamaad. Käsitletav trassilõik ristub Mäliveres Tallinna-Rapla-Türi maanteega ning trassilõigu lõpus Hagudi-Kodila teega. Ristumisi on ka mitme kohaliku teega. Mälivere ja Röa küla piirkonnas ristub trassilõik olemasoleva Tallinna-Lelle 1520 raudteega.
Rail Baltic Estonia keskkonnajuhi Roland Müüri sõnul on kõik tekkida võivad olulised keskkonnamõjud lähtuvalt keskkonnamõju hindamise järeldustest kas välditud, leevendatud ebaolulise määrani või kompenseeritavad. Raudteetrass lõikub siin lõigus ka näiteks Keila jõega, mis on piirkonnas loomade liikumisteede seisukohast kõige tähtsam vooluveekogu ning läbib rohekoridore, millele tekkiv mõju on leevendatud ökoduktide rajamisega.
«Raudteemüra vähendamiseks rajatakse lõigule 8,5 kilomeetrit erinevaid müratõkkelahendusi – puidust või metallist müratõkkeseinu ja pinnasevalle. Lisaks ehitatakse 1,6 kilomeetri ulatuses müratõkkeid ka ristuvatele maanteedele. Käsitiivaliste kaitseks rajatakse 900 meetrit seinu ning loomastiku liikumisvõimaluste tagamiseks on kavandatud antud lõigule ka neli ökodukti, 44 väikeloomadele mõeldud truupi ja tunnelit. Keila jõe raudteesilla alla rajatakse loomade läbipääsud,» loetles Müür.
Keskkonnamõju hindamise aruanne seab ka ehitustegevusele olulised tingimused – linnustiku kaitseks raadatakse trassile jääv mets väljaspool lindude pesitsusaega ning vajadusel rakendatakse ajalisi piirangud ka ehitustegevusele. Lisaks tuleb tagada ehitustegevuse käigus mõjualasse jäävate kaevude veetase ja kvaliteet ning vedada ja ladustada ehitusmaterjale viisil, mis viivad tolmu leviku miinimumini.
Meetmete elluviimist ja meetmete tõhusust kontrollitakse kogu ehitusperioodi ning ka tulevase raudtee kasutusperioodi vältel kohustuslike seiretega.
Rail Balticu keskkonnamõjude hindamine toimub paralleelselt praegu käimasoleva põhitrassi projekteerimisega. Mõjuvaldkonnad, mida KMH käigus hinnatakse: elusloodus, müra, energiakasutus, kultuuripärand, välisõhk, pinna- ja põhjavesi jm.
Arvestades keskkonnameetmete suurt hulka ja projekti keerukust, koostab Rail Baltic Estonia OÜ keskkonnameetmete haldamiseks iga hinnatava lõigu osas vastava keskkonnakorralduskava. Keskkonnakorralduskavasse kantakse nii loa väljastamisel kohustuslikuks tehtud keskkonnameetmed kui arendaja vabatahtlikult seatud keskkonnameetmed.