/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2022/05/19/14560678t1h7f60.jpg)
Riigiasutused teevad eelarvestamisel jätkuvalt palju tööd, mille tulemust kasutavad väga vähesed, näitab täna avaldatud Riigikontrolli auditiaruanne.
Riigikontroll: riigiasutused teevad eelarvestamisel tühja tööd
Ehkki tegevuspõhise riigieelarve koostamine on võimalik, tekib küsimus, kas see on vajalik ja reaalselt kasutatav. Riigi 2021. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid, kui jätta arvestamata märkus materiaalse põhivara saldo kohta.
Märkuse põhjustasid puudused Kaitseväe varade arvestuse korralduses ja sellest tingitud vead. Riigikontroll tegi märkuse riigi bilansi kirjel «Materiaalne põhivara» 31.12.2021. aasta seisuga kajastatud Kaitseväe põhivara kohta väärtuses 419,05 miljonit eurot. Riigikontroll on teinud sama märkuse materiaalse põhivara saldo kohta ka varasematel aastatel.
Valed andmed registris
Raamatupidamise saldo õigsuse tagamise vältimatuks toiminguks on raamatupidamise ja Kaitseväe põhivara analüütilise registri andmete võrdlus 31.12.2021. aasta seisuga, kuid Kaitsevägi ei ole seda teinud. Puuduste tõttu varade arvestuse korralduses ei ole Kaitseväe põhivarade analüütiline register õige – selles kajastuvad jätkuvalt varad, mis on üle antud teistele asutustele, maha kantud, kasutuskõlbmatud või on arvel topelt nii kaitseotstarbelise kui ka mittekaitseotstarbelise varana.
Kaitsevägi tegeles 2021. aastal põhivarade arvestuse korrastamisega, kuid kontrolliaruande koostamise ajaks ei olnud Kaitsevägi suutnud veenduda osa arvele võetud varaobjektide füüsilises olemasolus ning nende tegelikus seisukorras ja asukohas. Samuti ei olnud põhivara analüütilises registris võimalik kajastada 2021. aasta varadele tehtud parendusi ega varade mahakandmisi, kuid see on plaanis korda teha hiljemalt 31.10.2022.
Audit kinnitas, et riigi majandustehingud on olulises osas sooritatud kooskõlas riigieelarve seadustega. Riigikontrolli hinnangul annab riigi 2021. aasta eelarve täitmise aruanne usaldusväärset teavet riigi kogutud tulude, tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta.
Arvestus- ja arvutusvead
Möödunud aasta auditis tõi riigikontroll välja arvestus- ja arvutusvead riigi 2020. aasta eelarve seaduse koostamisel, mistõttu olid eelarve koondosas nii tulude, kulude kui ka investeeringute ja finantseerimistehingute näitajad valed. 2021. aasta riigieelarve seaduse, riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse ning 2021. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse koondosad olid õiged, kuid sarnaselt eelmise aastaga tuvastas Riigikontroll vähem olulisi vigu ministeeriumide eelarve ridadel 2021. aasta riigieelarve seaduses ja seaduse muutmise seaduses.
Riigikontroll märgib, et riigikogule esitatud 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirja arusaadavust on parandatud, kuid endiselt on vajakajäämisi. Seletuskirja detailsus suurenes, kuna alates 2022. aastast on ka riigieelarve detailsem, riigieelarve seaduses on kulud jaotatud programmi tegevuste kaupa. Eelarve jaotus esitati lisaks tegevuspõhisele vaatele ka varasemast üksikasjalikumalt eraldi peatükina majandusliku sisu vaates.
«Kahjuks selgus auditi käigus, et riigieelarve seletuskirja üldpilt on jätkuvalt kehv,» ütles riigikontrolör Janar Holm. «Ei ole aru saada, millele raha kulub, ei ole tagatud perioodide võrreldavus, esineb aritmeetilisi vigu ja eksitavat teksti.»
Tegevuspõhise eelarvestamise probleemid on võrreldes eelmise aastaga samaks jäänud. «Ministeeriumid võtavad tegevuspõhist eelarvestamist endiselt kui keskse juhtimiseta projekti, mida on vaja rahandusministeeriumi nõudel teha, kuid mille eesmärke ja saadavat kasu ei tunnetata,» osutas Holm.
Ministeerium on alustanud reformi
Tegevuspõhine eelarve ei ole riigikogu ega avalikkuse jaoks jälgitav, kuna ministeeriumid saavad kulude jaotamise reegleid jooksvalt muuta. Samas on eelmise aastaga võrreldes märgata mõningat positiivset edasiminekut, sest rahandusministeerium on parandanud kuluarvestuse infosüsteemi töökindlust ja võtnud kasutusele valitsemisalade tööd lihtsustavad automaatsed lahendused.
Rahandusministeerium on alustanud eelarvereformi, mille eesmärk on vaadata uuesti üle eelarvestamise põhimõtted. Samuti on ministeerium asunud koostama analüüsi, et võtta kasutusele uus eelarve infosüsteem. Riigikontrolli arvates kasvab eelarve metoodika uuendamise ja infosüsteemi paralleelsel arendamisel risk, et Rahandusministeerium ei suuda vajaliku põhjalikkusega mõlemasse projekti panustada ning lisaks metoodilist ja tehnilist tuge pakkuda.
Riigikontroll juhib tähelepanu praegu kasutusel oleva kuluarvestuse infosüsteemi arendamisega kaasnenud olukorrale, kus infosüsteem hakkas dikteerima eelarvestamise metoodikat ja muu hulgas tingis see vajaduse uue infosüsteemi järele. Sestap on oluline, et uue infosüsteemi arendamisel saadakse kõigepealt paika eelarvestamise raamistik.
Vabariigi Valitsuse reservi osatähtsus riigieelarve kogumahus on aastatega suurenenud. Riigikontroll juhib tähelepanu, et reservi osatähtsuse suurenemine toob kaasa olukorra, kus Riigikogu roll riigieelarve kulutuste üle otsustamisel väheneb. Riigieelarve koostamist reguleeriv riigieelarve seadus määrab küll Vabariigi Valitsuse reservi kasutamise põhimõtted, kuid ei reguleeri, mille alusel või millises mahus võib reservi planeerida. Aastatel 2020–2021 oli Vabariigi Valitsuse reservi kasv põhjendatud koroonaviiruse levikust tingitud lisakulude katmisega, kuid Riigikontroll soovitab Rahandusministeeriumil analüüsida, kuidas kasvutrendi jätkumine mõjutab Riigikogu rolli eelarve üle otsustamisel. Ka on Riigikontrolli arvates reservidest tehtud kulutusi, mida on võimalik ka ministeeriumide eelarvesse planeerida (nt erinevad IKT-projektid, põhivara parendused).