Kas inflatsiooni peatamiseks ohverdatakse majanduskasv?

PM Majandus
Copy
Citadele panga ökonomist Simona Striževska.
Citadele panga ökonomist Simona Striževska. Foto: Citadele Bankas

Kuigi praegune üleilmne majanduslangus näib olevat sünkroonne, on sellel väga erinevaid nägusid, kirjutas Citadele panga tütarettevõtte CBL Asset Management ökonomist Simona Striževska.

Mure USA pärast on peamiselt seotud ühe kiirema intressimäärade tõstmise tsükliga Föderaalreservi süsteemi ajaloos, mille eesmärk on jahutada pandeemia tõttu ülekuumenenud majandust. Hiinas takistab valitsuse null-koroonapoliitika jätkuvalt riigi majandusprotsesse, mida tugevdab veelgi Hiina kinnisvarasektori struktuurne langus. Erinevalt USAst ja Hiinast on Euroopa majanduskasvu aeglustumine suuresti tingitud välistest teguritest, mida on raskem mõjutada – energiahindade põhjustatud šokk muudab rahaliidus ja teistes Euroopa riikides majanduslanguse stsenaariumi üha realistlikumaks.

Kui Euroopas annab nii mõnigi näitaja juba praegu märku toodangu vähenemisest, siis USAs saadab seni tugevaid majanduslanguse signaale vaid kinnisvarasektor. Kõrgemad hinnad ja laenuintressid heidutavad USAs inimesi kodu ostmast, mis vähendab sektori aktiivsust ja investeeringuid. Ka tööturu head näitajad ei kinnitanud seni veel muret majanduslanguse pärast USA majanduses.

Euroopa tootmissektoris raskendab olukorda ka energiakriis killustunud gaasi- ja elektriturgudel. Osad energiamahukad Euroopa tootmisettevõtted, sealhulgas väetiste ja metallide tootjad, on juba teatanud tootmise piiramisest või ajutisest peatamisest gaasi- ja elektrihindade tõusu tõttu. Pole üllatav, et euroala suurriikidest saab sellest šokist ühe suurema löögi Saksamaa majandus. Ajalooline sõltuvus Venemaa gaasiimpordist ja muude alternatiivide puudumine muudavad Saksamaa eriti haavatavaks. Sügisel hakkavad ka teised Euroopa tarbijad gaasi- ja elektrihindade tõusu negatiivset mõju rohkem tundma.

Ebakindlus energiaturul sunnib valitsusi avama rahakotid

Hiljutine Nord Streami kaudu Euroopasse suunatud Venemaa gaasitarnete peatamine kujutab endast täiendavat ohtu euroala inflatsioonile ja majandusarengule. Augusti lõpus saavutati kaks kuud enne plaanitut eesmärk, et Euroopas on täidetud 80% gaasihoidlate mahust. See aitab osaliselt Euroopa riikidel talve üle elada, kuid konkurents gaasitarnete pärast, sealhulgas Aasia riikidega, hoiab gaasihindu jätkuvalt kõrgel ja turgu ebakindlana, eriti kui Venemaa gaas kaob Euroopast täiesti.

Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangute kohaselt võib Venemaa gaasitarnete täieliku katkestamise mõju Euroopa Liidu ja Saksamaa majandusele olla 0,4%, kui see õnnestub asendada vedelgaasi impordiga, ning alla 3%, kui gaasitarneid ettevõtetele piiratakse kodumajapidamiste kasuks.

Negatiivsete mõjude leevendamiseks töötavad Euroopa riikide valitsused praegu uute programmide kallal, mis on mõeldud ettevõtete ja tarbijate toetamiseks. Näiteks teatas Saksamaa valitsus toetusprogrammist, mille suurus on peaaegu 2% sisemajanduse kogutoodangust. Seda on alates eelmise aasta septembrist juba rakendatud meetmetest kaks korda rohkem. Teistes ELi riikides on viimase aasta jooksul käivitatud toetusprogrammid, mille suurus on 1–3% riigi SKPst. Kuid erinevalt pandeemiast tuleb seekord suuremate eelarvepuudujääkide eest maksta kallimat hinda – kui keskpangad tõstavad intressimäärasid, siis tõusevad ka valitsuste laenukulud.

Kaalukaussidel on võitlus inflatsiooniga ja majanduskasvu pidurdamine

On liiga palju tundmatuid asjaolusid selleks, et spekuleerida selle üle, kui sügavaks ja pikaks võib Euroopa majanduse aeglustumine tegelikult kujuneda. See sõltub mitte ainult arengutest energiaturgudel, valitsuste meetmetest ja ülemaailmse nõudluse püsimisest, vaid isegi sellisest ettearvamatust tegurist nagu ilm eeloleval talvel. Analüütikud ennustavad juba praegu, et majanduskasv ei ületa järgmisel aastal USAs ja euroalal 1%, kusjuures euroalal on numbrid suure tõenäosusega veelgi madalamad või isegi negatiivsed.

Halvenev majandusolukord Euroopas, kus inflatsioon on endiselt kõrgel tasemel, teeb elu raskeks ka Euroopa Keskpangal (EKP). Septembris kiirendas EKP intressimäära tõstmist ja suurendas peamist refinantseerimismäära 1,25%-ni juuli 0,50%-lt ja ümmarguselt 0-le suve alguses. Pidades silmas inflatsiooni rekordkiirust, kavatseb EKP jätkata intressimäärade tõstmist järgmistel mitmetel kohtumistel. Samas võib inflatsiooni ja majanduskasvu vahelisel teelahkmel EKP olla sunnitud peatama intressimäärade tõstmise.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles