E, 5.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

Inflatsioon püüab uusi rekordeid. Miks kulla hind ei tõuse?

Mait Kraun
, Tavid AS
Inflatsioon püüab uusi rekordeid. Miks kulla hind ei tõuse?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Foto: Shutterstock

Kulla ja hõbeda hind on alates kevadest olnud langustrendis – sellel on mitu põhjust, näiteks dollari tugevnemine, intressimäärade tõus USAs ning toorainete üldine odavnemine. Pikas perspektiivis on aga turul jätkuvalt mitmeid kulda toetavaid asjaolusid.

Tekkinud on skisofreeniline olukord, kus ühelt poolt teeb inflatsioon uusi rekordeid, aga väärismetallide hinnad on viimaste kuude lõikes odavnenud. Ametlike numbrite järgi tõusid tarbijahinnad USAs juulis 9,1 protsenti, mis on viimase 40 aasta kõrgeim tase. Augustis oli aastane hinnakasv 8,5 protsenti. Euroalal tõusid hinnad augustis 9,1 protsenti, mis on uus rekord.

Samas tasub märkida, et kui dollarites on kulla hind tänavu 6 protsenti langenud, siis eurodes on kulla hind ligi 8 protsenti tõusnud. Võrreldes märtsikuiste tippudega, on kuld mõlemas valuutas langenud.

Eurodes on kulla hind kauplemas rekordite lähedal (€/unts). Allikas: Goldprice.org.

Miks on kulla hind viimastel kuudel langenud?

Kulla niinimetatud paberhinda – futuure ja nendega seotud tuletisväärtpabereid – juhivad lühemas perspektiivis peamiselt suured kauplejad ja investeerimisfondid, kes keskenduvadki lühemale ajahorisondile. Antud analüüs kirjeldabki lühiajaliste hinnaliikumiste põhjusi ning kulla tehnilist pilti.

Esiteks on kulla maailmaturu hinda survestamas tugevnev dollar. Dollari tugevnemine on tingitud eelkõige Föderaalreservi praegusest rahapoliitikast – just USAs on keskpank intressimäärasid kiiresti tõstmas, mis mõjub valuutakursile keskpikas perspektiivis positiivselt. Kulla hinnale mõjub tugevam dollar aga survestavalt, sest muudab kulla teiste valuutade kasutajate jaoks kallimaks.

Teiseks – lisaks tugevamale dollarile tõstavad kõrgemad intressimäärad ka kulla alternatiivkulu. Alternatiivkulu näitab, milline on saamata jäänud potentsiaalne kasu, kui ühe investeeringu asemel valitakse teine. Kõrgemad intressid tõstavad aga võlakirjade pakutavat tootlust ja seega ka nende atraktiivsust investorite seas. Samas on USA ja paljude teiste riigivõlakirjade reaaltootlus (pakutav intress – inflatsioon) jätkuvalt sügavalt negatiivne.

Kolmandaks on toorainehinnad alates kevadest olnud languses, mis on mõjutanud ka kulla hinda negatiivselt.

Dollarites on kulla hind langenud kahe aasta madalaimate tasemete lähedale ($/unts). Allikas: Goldprice.org

Pikas perspektiivis on nende faktorite mõju väiksem

Pikemas perspektiivis peaks intressimäärade ja tugeva dollari mõju olema aga väiksem, sest fundamentaalselt vaadates on inflatsioon struktuurne ja pikaajaline – see tähendab, et see on tingitud peamiselt piiratud pakkumisest, samal ajal on rahatrükiga nõudlust järsult stimuleeritud.

Lisaks sellele on toorained pikaajaliselt tõusmas, võrreldes mitme aasta taguse ajaga on energia- ja metallide hinnad järsult kasvanud.

Samuti on keskpangad jõudnud olukorda, kus tõenäoliselt tekitatakse intressimäärade tõstmisega majanduskriis. See tähendab, et pikalt pole võimalik intresside tõstmisega jätkata. Juba praegu on USA majandus surutises – vähemalt kaks kvartalit kestvas majanduslanguses.

Tõsi, majanduskriisi puhul tekib risk ka kulla järsuks lühiajaliseks languseks, mida nägime näiteks 2008. aastal ja ka 2020. aastal. See on tulenenud peamiselt asjaolust, et pangad ja fondid on kriiside kõrgpunktis oma rahalise positsiooni parandamiseks kulda pigem müünud. Pärast mõlemat kriisi on kulla hind aga kiiresti taastunud ja tunduvalt kõrgemale liikunud.

Tehniline toetustase 1680 dollari juures

Kui dollarites on kulla hind alates aasta algusest langenud 6,1 protsenti, 1717 dollarini, siis eurodes on hind hoopis 7,7 protsenti tõusnud. Euro on tänavu energiakriisi ja keskpankade rahapoliitika erinevuste tõttu järsult kukkunud ning langenud esimest korda 20 aasta jooksul dollarist madalamale.

Kulla hind on alates märtsis saavutatud hinnatippu langenud kokku 17,2 protsenti, 1717 dollarini untsist. Alates aasta algusest on kulla hind langenud aga 6,1 protsenti. Võrdluseks – USA aktsiaindeks S&P 500 on sellel aastal langenud 16,5 protsenti.

Kulla tehnilist pilti vaadates on näha, et viimase kahe aasta jooksul on kuld kaubelnud 1680 ja 2075 dollari vahemikus. 1680 dollari tase on olnud alates 2020. aasta juunist toetuseks lausa kuuel korral. See on teinud sellest tugeva toetustaseme ning kauplejate ja investorite ostuhuvi on sellel tasemel olnud suur. Kui kuld sellest tasemest läbi kukub, siis tähtsaid toetustasemeid enne 1550-dollarist hinda ei ole.

Pikas perspektiivis on kuld olnud alates 2019. aasta juunist tõusutrendis – just siis murdis kuld otsustavalt läbi kuus aastat püsinud vastupanutasemest, mis oli 1350–1370 dollari juures. Just see hinnaliikumine kinnitas 2011. aastal alanud karuturu (langev turg) lõppu ning uue tõusutrendi algust.

Kulla hind dollarites ($/unts). Allikas: TradingView/Mait Kraun

Tagasi üles