Sikkut: Eesti toetab plaani kehtestada elektrile ajutine hinnalagi

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut. Foto: Madis Veltman

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkuti kinnitusel peab Eesti õigustatuks Euroopa Komisjoni plaani sekkuda ajutiselt elektrituru korraldusse ning kehtestada elektrile börsil ajutine hinnalagi.

Reedel kohtuvad erakorraliselt Euroopa Liidu (EL) energeetikaministrid, kes arutavad, kuidas Euroopas energiahindu alla tuua.

«Kahtlemata peab Eesti õigustatuks, et ajutiselt elektrituru toimimisse ja elektri hinna kujunemise protsessi sekkutakse ja toetame elektri ning gaasi hinna lahtiühendamist, et saavutada aus tulemus Venemaa energiasõja mõju vähendamiseks kõigile inimestele ja ettevõtetele,» ütles majandus- ja taristuminister Riina Sikkut valitsuse pressikonverentsil.

Sikkuti sõnul on oluline elektribörsil läbipaistvuse suurendamine. «See, et börs toimib, et teda usaldatakse ja ta annab tulemuse, millega saavad nii inimesed kui ettevõtted enam-vähem rahul olla, on tähtis,» toonitas minister.

Eesti toetab ka Euroopa Komisjoni initsiatiivi kehtestada elektrile ajutine hinnalagi. Seda soovitakse ainult nii-öelda inframarginaalsetele elektrijaamadele ehk jaamadele, mis toodavad elektrit odavama hinnaga kui kõige kallimad tehnoloogiad, mis nõudluse katmiseks vajalikud. Seega kehtiks hinnalagi elektrile, mida toodetakse taastuvatest allikatest, tuumaenergiast ja pruunsöest.

Nende jaamade tootmiskulud on tunduvalt madalamad kui gaasil töötavatel jaamadel, kuid siiani on neil olnud võimalik küsida samu hindu ja teenide üüratuid kasumeid. Kui ELi riigid Brüsseli ettepanekut toetavad, siis neil tootjatel see võimalus kaob.

Tarbimise juhtimine on samuti oluline

Samas tuleb Sikkuti sõnul vältida spekuleerimist ja võimaldada nõudluse tarka juhtimist. «Kui me näeme, et 2,4 megavatti tõstab hinna 1000 euro pealt 4000 euro peale, siis tegelikult on võimalik sekkuda enne, kui see 4000 eurot tipuhinnaks saab. Seda ruumi tarbimise juhtimiseks ja nõudlusepoolseks sekkumiseks on, need instrumendid on olemas, küsimus on, kuidas seda üle-euroopaliselt rakendada,» lisas ta.

Komisjonil on ka kava hakata finantsturgude heitlikkuse olukorras pakkuma suurtele elektritootjatele vajalikke likviidsuse lisatagatisi, et vältida ettevõtete pankrotistumist. «See ei puuduta küll otseselt Eestit, aga Euroopa turgude toimimiseks on see väga oluline,» märkis minister.

Eesti toetab ka komisjoni soovitusi elektritarbimist vähendada ja ööpäevasiseselt nihutada. «Selles on oma roll nii avaliku sektori elektritarbimisel, aga ka tööstusel ja eratarbijatel. Eesti põhimõtteliselt toetab elektritarbimise vähendamise soovitusi, aga peame väga oluliseks, et võetakse arvesse ka klimaatilist aspekti. Ei saa nõuda külmal veebruarikuul nii Hispaanialt kui Eestilt tarbimise vähendamist võrdses mahus,» tõi minister näite.

Samuti toetab Eesti Venemaa energiakandjatele võimalikult madala hinnalae kehtestamist ja edaspidi nende täielikku sanktsioneerimist.

«Seda, et energia hindu ja nende kasvu tarbijate jaoks tuleb pidurdada, on selge. Seda saab teha hinnalae kaudu või muutes turul olevate heitkoguse kauplemise ühikute arvu. Turustabiilsusreservi võib suunata vähem ühikuid, kui on senine kokkulepe. Eesti toetab nii hinnalae kehtestamist kui ka ühikutega seotud muudatusi, vastavalt sellele, kus Euroopas konsensus saavutatakse,» võttis Sikkut kokku.