E, 5.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

Eesti Pank: välisnõudluse väljavaade on muutunud pessimistlikumaks

Toimetas Carl-Robert Puhm
Eesti Pank: välisnõudluse väljavaade on muutunud pessimistlikumaks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Eesti Panga ökonomist Mari Rell. 
Eesti Panga ökonomist Mari Rell. Foto: Eesti Pank

Eesti Panga ökonomisti Mari Relli teatel püsis euroala majandus teises kvartalis suhteliselt heal järjel, kuid välisnõudluse edasine väljavaade on muutunud aasta esimese poolega võrreldes pessimistlikumaks.

«Kuigi Eesti väliskaubandus eurodes mõõdetuna teises kvartalis kasvas, on kasvu mõjutanud jätkuvalt kiire hinnatõus, mis tuleneb nii energiakandjate kui ka toormete kallinemisest. Kaupade ja teenuste eksport suurenes 29 protsenti ja import 20 protsenti,» märkis ta pressiteates.

Samas on kiire hinnakasv, sõjategevus ja Venemaa-vastaste sanktsioonide järkjärguline rakendumine tekitanud Relli sõnul tekitanud kaubaturgudel üksjagu ebakindlust. Sellele vaatamata kasvas kaupade eksport teises kvartalis 27 protsenti, kuigi seda mõjutas sama hoogne hinnakasv.

«Suuremad ekspordi kaubagrupid olid ka teises kvartalis mineraalsed tooted ning puit ja puittooted. Mõnevõrra on kokku tõmbunud masinate ja seadmete ning metallide ja metalltoodete eksport,» tõi ta välja.

Venemaa sanktsioonide mõju ilmneb aasta teises pooles

Kaupade sissevedu oli Eesti Panga andmetel teises kvartalis ligi kolmandiku võrra suurem kui aasta varem. Jätkus ka kauplemine Venemaaga. «Mineraalsete kütuste sissevedu moodustas Venemaalt imporditud kaupadest ligi 60 protsenti ja puittoodete import viiendiku. Sanktsioonide mõju Venemaaga kauplemisel hakkab enam ilmnema aasta teises pooles,» lisas Rell.

Kuigi sanktsioonid mõjutavad ökonomisti sõnul ka rahvusvahelist teenuskaubandust, ennekõike maa-, mere- ja õhutranspordi piirangutena, ei mõjutanud see teises kvartalis veel teenuskaubanduse koondpilti.

«Teenuste eksport kasvas teises kvartalis maksebilansi andmetel jooksevhinnas 32 protsenti. Suurima panuse kasvu andsid reisiteenused, mis taastusid pärast pandeemialaineid jõudsalt. Ka telekommunikatsiooni- ja arvutiteenuste ning muude äriteenuste panus teenuste ekspordi kasvu oli endiselt suur,» lausus Rell.

Mõnevõrra kahanes teises kvartalis veoteenuste eksport. Teenuste importi mõjutas keskpanga teatel veel ühekordsetest tehingutest tingitud kõrge võrdlusbaas – teenuseid imporditi 15 protsenti vähem kui aasta tagasi.

Jooksevkonto saldo oli teises kvartalis väikeses, 0,3 protsendi suuruses puudujäägis. Jooksevkontot toetas teenuste saldo ülejääk, kaupade saldo puudujääk oli varasemate kvartalitega võrreldes suurem.

«Tagasihoidlikum nõudlus välisturgudel, püsiv hinnakasvusurve ja jätkuv ebakindlus süvendasid ettevõtjate pessimismi edasise suhtes. Küsitlused ootuste kohta näitavad, et rohkem on neid ettevõtjaid, kelle hinnangul eksporditellimused järgnevateks kuudeks on vähenenud ning järjest keerulisem on tootmissisendite hinnakasvu tootehindadesse edasi kanda. See pärsib ettevõtete võimekust teenida kasumeid ning ohustab ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel,» nentis Rell.

Märksõnad
Tagasi üles