/nginx/o/2022/09/05/14810001t1h4f98.jpg)
Eesti Töötukassa kommunikatsiooninõuniku Lauri Kooli sõnul ei saa aasta esimeses pooles alanud majanduse jahenemise ja suurkoondamiste esmaste teadete arvu kasvu vahel põhjuslikke seoseid näha, kuna tihti saavutavad tööandjad ja töövõtjad esmase koondamisteate esitamise järel kompromissi ja koondamist ei tulegi.
Lauri Kool möönis, et alates selle aasta algusest on töötukassale esitatud küll veidi rohkem kollektiivse koondamise esmaseid teateid kui mullu, kuid koondamisteadete arvu kasv on olnud marginaalne ja seega ei tohiks sellest tema sõnul otsest seost majanduse jahenemisega otsida. «Kui statistikat vaadata, siis laias laastus on olukord halvem kui mullu, aga oluliselt parem kui 2020. aastal. Kollektiivne koondamine on ajaliselt päris pikk protsess koos läbirääkimistega ja tihti on nii, et lõpuks koondamist ei tulegi,» selgitas Kool BNS-ile.
Kui kokkuleppele ei jõuta ja koondamine lõpuks ikkagi toimub, tuleb seaduse kohaselt töötukassale esitada ka teine ehk lõplik teatis. Selle aasta algusest tänaseni on esmased koondamisteated esitanud 73 asutust sooviga koondada 2022 töökohta, kuid kui paljudele neist järgneb ka teine teatis, on Kooli sõnul võimatu ennustada.
«Töötukassa ennustamisega tegeleda ei soovi. Aastatepikkune kogemus näitab, et koondamiste koha pealt võib ette tulla ootamatusi, koroona näitas seda selgelt. Kui aga rääkida tööpuudusest, siis töötukassa ajalugu näitab, et sügiseti hakkab töötus suurenema. Ainult üks kord on olnud anomaalia – eelmine sügis, siis töötus oluliselt ei kasvanudki. Aga tänavu ilmselt seda ei juhtu ja töötus hakkab kasvama,» tõdeb kommunikatsioonijuht.
Seda lubab Kooli sõnul oletada ka tööpakkumiste arvu dünaamika. «Viimasel kahel kuul on langema hakanud ka tööpakkumiste arv ja jääb alla eelmise aasta sama kuu näitajale, aasta esimeses pooles oli tööpakkumisi oluliselt rohkem, kui aasta tagasi samal ajal. Parim, mida inimene saab teha on ennast kaitsta sellega, et on kas siis mitu tugevat oskust või õpib juurde, sügis on just see aeg, kus on hea alustada täiendõppega,» julgustab töötukassa kommunikatsioonijuht.
Statistikaameti andmetel oli tänavu teises kvartalis tööjõus osalemise määr 73,1 protsenti, tööhõive määr 68,8 protsenti ja töötuse määr 5,8 protsenti, samas kui töötuid oli 5600 võrra vähem kui aasta tagasi, kuid 2100 võrra rohkem kui tänavu esimeses kvartalis. Majandusanalüütikud prognoosivad küll majanduse üldisest jahenemisest tulenevalt tööpuuduse kasvu, kuid nende hinnangul jääb see lühiajaliseks ja tagasihoidlikuks.
Sel aastal esitatud esmastest koondamisteatistest tuleb ligi pool ehk 900 töötleva tööstuse sektorist. 2021. aastal koondati samuti enim töökohti töötlevas tööstuses. Toona esitas töötukassale teise koondamisteate 49 asutust, milles kokku koondati 994 töökohta. 2020. aastal ehk koroonakriisi tipus koondas 158 asutust 5864 töökohta. Ulatuslike liikumispiirangute tõttu kadus toona enim töökohti halduse ja abitegevuse ning majutuse ja toitlustuse valdkonnas.
Koroonakriisile eelnenud 2019. aastal toimus tegelikke koondamisi üle kahe korra vähem – 73 ettevõttes koondati 2744 töökohta, enim taas töötlevas tööstuses.
Töötukassa kommunikatsioonijuht kinnitas ka, et amet on valmis ka ootamatusteks. «Töötukassa on tänaseks olnud olemas juba paarkümmend aastat ja oleme näinud väga erinevaid aegu – on olemas MASU kogemus, kiire majanduskasvu kogemus ja ka koroona kogemus, kui kiiresti tuli hakata maksma erakorralist toetust, et inimesi ei koondataks. Seega ma olen kindel, et töötukassa on valmis ja kogenud. Kui rahalisest küljest rääkida, siis täna on täiesti olemas rahaline kate, selle aasta eelarve ei ole lõhki ja olemas on ka reserv,» võttis Kool kokku.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)