Majandus ja- taristuminister Riina Sikkut (SDE) kinnitas Postimehele, et valitsus arvas eile raudteede elektrifitseerimise projektist välja nii Tartu-Koidula kui ka Tartu-Valga liini.
Valitsus loobus Valga ja Koidula rongiliinide elektrifitseerimisest (1)
«Teil on õigus. See oli tõesti osa otsusest,» vastas Sikkut küsimusele, kas Valga ja Koidula ühenduste elektrifitseerimine võeti projektist välja.
Majandus- ja taristuministeerium teatas eile, et raudtee elektrifitseerimine käib esmajärjekorras tihedama kasutusega Tallinna-Aegviidu-Tapa-Tartu, Tapa-Narva ja Ülemiste-(Lagedi)-Maardu-Muuga lõigul. Koidula ja Valga kohta ei mainitud pressiteates sõnagi.
Sikkuti teatel võeti selline otsus aga siiski vastu. «Eilsel kabinetinõupidamisel arutati raudtee küsimust ja tehti kolm otsust. Neist üks otsus puudutas tõesti elektrifitseerimist. Kuigi meil on elektrifitseerimise jaoks struktuuriraha olemas, saame me hinnatõusu tõttu selle raha eest vähem kilomeetreid. Seetõttu otsustasimegi, et Tartust lõuna poole me elektrifitseerimisega edasi ei lähe. Kavasse jäid vaid Tallinna-Tartu ja Tallinna-Narva ühendus.»
Kahe allesjäänud ühenduse elektrifitseerimiseks läheb hinnanguliselt 289,5 miljonit eurot. Veidi üle 200 miljoni euro sellest summast tuleb Euroopa ühtekuuluvusfondist, ülejäänu tuleb leida riigil endal.
Ülesõitude koormus väheneb
Siiski ei toonud eilne valitsuse istung vaid halbu uudiseid. «Teine otsus puudutas kümmet uut elektrirongi. Optsioon Škodalt nende rongide soetamiseks oli meil olemas, nüüd otsustasime seda ka kasutada. Arvestades, et inimesed on tagasi rongi jõudnud, oli see vajalik samm. Näeme, et rongireisijate arv kasvab pidevalt,» ütles minister.
Sikkuti arvates võiks elektrifitseerimisel olla rongireisijate arvu kasvule ka otsene positiivne mõju. «Kuna elektrifitseerimine ja kurvide õgvendamine vähendab sõiduaega nii Tallinna-Narva kui ka Tallinna-Tartu vahel, siis on inimestel üha rohkem põhjust rongi kasutada. Reisijate autost rongi toomine on riigi selge suund ja selle eesmärgi täitmiseks on meil vaja ka rohkem ronge.»
Lisaks otsustas valitsus, et praegu Pääskülas paiknev elektri- ja diiselrongide depoo kolitakse Soodevahesse planeeritava Rail Balticu depoo kõrvale. «Depoo rajamiseks on vaja rahaline kate leida. Aga põhimõttelise otsuse tegime ära. See tähendab, et me ei hakka tänast Pääsküla depood laiendama ega kasutama ka muid linnasiseseid ajutisi lahendusi,» ütles Sikkut.
Ministri sõnul tähendab depoo Soodevahesse viimine, et tulevikus tuleb pealinna autojuhtidel tõkkepuu taga oodata vähem aega. «Suurema masinapargi tõttu on depoo linnast väljaviimine igati mõistlik. Usun, et Nõmme inimesed saavad nüüd kindlasti kergendatult hingata, kuna tulevikus ei ole Pääsküla ülesõit enam nii koormatud.»