Brüssel nõuab riikidelt liigkasumit teenivate energiatootjate maksustamist

Euroopa komisjoni president Ursula von der Leyen. Foto: Yves Herman/Scanpix

Euroopa Komisjonil on plaan nõuda liikmesriikidelt energiaettevõtete erakorralist maksustamist, mille kaudu tasakaalustada tarbijate astronoomilisi elektriarveid, kirjutab Financial Times.

Kavandatavad riiklikud maksud, mida Euroopa Liidu energiaministrid reedel arutavad, on Financial Timesi andmetel suunatud nii fossiilkütustest elektrit tootvatele ettevõtetele kui ka taastuvenergiatootjatele, kes on saanud liigkasumit Venemaa kunstlikult paisutatud elektrihindadest.

Erakorraline lisamaks kehtestataks kõikide selliste energiaettevõtete kasumile, mis ei sõltu elektri tootmisel gaasist. Maksustamisest saadava tulu eest peaksid riigid toetama energiakriisist haavatuid tarbijaid ja leibkondi.

Lisaks pooldab komisjon plaani maksustada erakorraliselt ka nafta- ja gaasitootjaid, kes on samuti teeninud energiakriisist rekordkasumeid. Väidetavalt on selle otsuse taga Brüsseli soov näidata, et kriisi leevendamisse ei pea panustama ainult vähese CO2-heitega ettevõtted.

Komisjoni plaanid energiakriisiga võitlemisel hõlmavad ka Venemaa torugaasile hinna ülempiiri kehtestamist. Meetme eesmärk on piirata Venemaa presidendi Vladimir Putini kasumit, järeldub komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ettepanekule lisatud märkustest.

Venemaa on aga juba teatanud, et riiklik energiahiid Gazprom katkestab Nord Stream 1 kaudu gaasi tarnimise, kuni lääneriikide sanktsioonide tühistamiseni.

«See on Putini küüniline mäng ja meie ühtsuse ja solidaarsuse proovilepanek,» ütles von der Leyen, andes mõista, et EL on Venemaast tugevamas positsioonis, kuna liikmesriigid on teinud arvestatavaid jõupingutusi tarnete mitmekesistamiseks.

Ka viitas Euroopa komisjoni president tõsiasjale, et erinevalt naftast pole Putinil võimalik torugaasi mujale müüa. «Venemaal on peaaegu võimatu leida lühiajaliselt torugaasile uusi kliente,» leidis von der Leyen.

Öösel tööle

Komisjon soovitab liikmesriikidel vähendada ka elektritarbimist tiputundidel, nihutades tööstustootmist vähese energiakasutusega aegadele, näiteks nädalavahetustele ja öötundidele. See ettepanek lisanduks vabatahtlikule 15-protsendilisele gaasinõudluse vähendamise skeemile, millega liikmesriigid suvel nõustusid.

Von der Leyen soovib ka, et Euroopa Liit aitaks kommunaalettevõtteid, kes võitlevad Putini manipuleeritud turu volatiilsusega. Tema kinnitusel teeb Brüssel koostööd liikmesriikidega, et tagada sektoris piisav likviidsus.

Plaani osana tahab komisjon muuta ajutiselt Euroopa riigiabi reeglistikku, et kiirendada ELi pealinnade taotluste menetlemist oma kommunaalettevõtete toetamiseks. Varem on komisjon leevendanud riigiabi reegleid ettevõtetele, kes kannatavad Covid-19 ja Ukraina sõja mõjude tõttu.

Lisaks uurib Euroopa Komisjon ka energiaturgude kauplemisreeglite võimalikke muudatusi. Euroopa elektritööstuse kaubandusorganisatsiooni Eurelectric peasekretär Kristian Ruby ütles FT-le, et turuosalised peavad laiendama tagatiseks kõlblike varade nimekirja ehk aktsepteerima ka muid varasid peale sularaha. See on vajalik, et vältida energiat odavama hinnaga ette müünud energiamüüjate pankrotistumisest tekitavat doominoefekti.