L, 10.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

Läti riiklik lennufirma airBaltic muutis salaja ja järsult strateegiat

Kaja Koovit
, majandustoimetuse juhataja
Läti riiklik lennufirma airBaltic muutis salaja ja järsult strateegiat
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Air Baltic.
Air Baltic. Foto: SCANPIX

Läti sisuliselt riiklik lennufirma airBaltic on koroonapandeemia algusest saanud maksumaksjalt 340 miljonit eurot. Kui algul lubas lennufirma, et on Balti riikide elanikele väravaks Euroopasse, milleks tuli soetada uusi lennukeid, siis nüüd selgus, et see lubadus ei pea enam ammu vett ning äristrateegia on kardinaalselt muutunud, edastas Läti uuriva ajakirjanduse telesaade «Nekā personīga».

Läti riigile kuulub lennufirmast 96 protsenti. Riiklikud rahasüstid ettevõttesse ulatuvad pea 600 miljoni euroni. 

Kui lennufirma juhtkonnal oli tarvis suuromanikult ning avalikkuselt toetust välja kaubelda, kinnitati, et just tänu lennufirmale teenivad lõunanaabrite turism, Riia lennujaam ning riigi majandus tervikuna miljardeid eurosid. Nüüd selgub, et lennufirma on oma äriplaani muutnud ning annab riigi abiga soetatud lennukipargist kolmandiku teistele lennufirmadele rendile.

Pandeemia ajal koondas airBaltic 40 protsenti personalist, kuid ei loobunud uute Airbusi lennukite ostust. Just need lennukid olid uute liinide avamise ning kasumi teenimise plaani alustalaks. Läti transpordiministeeriumi ning airBalticu kahe aasta taguse teate kohaselt pidid uued lennukid olema nii kasumlikud, et lennufirma endise juhi Berthold Flicki soetatud Bombardiere enam ei kasutatudki. Kuigi ka viimased on alles ning teistele lennufirmadele välja laenatud.

Äriplaani kohaselt tellis airBaltic 50 lennukit Airbus A220, millest 36 on lennufirma juba kätte saanud. Kokku lendab maailmas selliseid lennukeid umbes 210.

Uute lennuliinide avamise asemel aga jäid need lennukid seisma.

Lennuk meeskonnaga rendile

Eelmise aasta novembris leidis lennufirma siiski võimaluse uued lennukid kasumit teenima panna. Kaks nendest hakkasid jõulupühade ajal sõitma Skandinaavia vahet, veel kaks vedasid Lufthansa gruppi kuuluva lennufirma Eurowings reise.

Sellist äri nimetatakse lennunduses nn märgrendiks: lennufirmad rendivad üksteiselt regulaarseks reisijaveoks lennukid koos meeskonnaga.

Kevadel hakkas reisimine Euroopas kiiresti taastuma, kuid airBaltic ei suutnud pandeemia ajal koondatud töötajate asemele kiiresti uusi leida ning nappis ka lennukeid.

AirBaltic teatas ametlikult, et rentis välja 11 lennukit koos meeskonnaga. Kuid nagu edastab telesaade, näitavad Flightradar 24 andmed midagi muud. Erinevatel päevadel oli välisliinidel 13 lennufirma lennukit ehk pooled airBalticu tol ajal lennanutest. Neil juhtudel, kus sama lennuk teenindas nii airBalticu kui ka teiste lennufirmade reisi, oli näitaja veelgi kõrgem.

AirBalticu tegevjuht Martin Gauss
AirBalticu tegevjuht Martin Gauss Foto: Eero Vabamägi

Algselt põhjendas lennufirma juht Martin Gauss lennukite liisimist Venemaa ja Ukraina turu kaotusega. Enne sõda lendas lennufirma Moskvasse, Peterburi, Kiievisse, Lvivi ja Odessasse. Lisaks olid lennufirmal regulaarsed tšarterreisid Venemaal. Seda teenust kasutas Riia Dünamo hokimeeskond. Kes aga kasutas mullu novembris Sotši-Kaasani-Tatarstani marsruuti, lennufirma ei avaldanud. Kuid isegi tšarterreise arvestades ei vasta need 11 lennuki koormusele.

Nüüd olidki airBaltic ning transpordiministeerium sunnitud tunnistama, et lennukite rendi plaan on ettevõtte strateegia osa, millele pandeemia ajal andsid heakskiidu nii ministeerium kui Euroopa Komisjon.

«Arvestades pandeemia põhjustatud suurt kriisi lennunduses, olen airBalticu juhtkonna viimaste aastate tööga väga rahul,» kinnitas transpordimister Talis Linkaits, lisades, et juhtkonna ülesanne ongi võimalikult kiire kasumlikkuse taastamine. See tähendab garanteeritud kasumlikkust, mis ei sõltu Balti riikide olukorrast. Ministri kinnitusel jätkub lennukite rendile andmine ka edaspidi. «See on uus ärimudel,» kinnitas ta.

Uue strateegiaga on lubatud kuni 15 lennuki rendile andmine. Kaks aastat tagasi antud Riiast väljuvad 50 reisi lubadus osutus lennufirmale üle jõu käivaks.

Riia lennujaama juht Laila Odinja tõdeb, et varasemate plaanidega lubatud 80 reisi on Riia lennujaama jaoks palju ning vaevalt neile piisavalt reisijaid jätkuks. Sestap on tema sõnul normaalne, et airBaltic otsib uusi turge.

Tänavu mais selgus, et pärast uute lennukite Lufthansale ning Scandinavian Airlinesile üle andmist ei jätku airBalticul oma reiside teenindamiseks lennukeid ning neid tuli omakorda rentida Ukraina, Malta, Küprose ning Rumeenia lennufirmadelt. Uutest lennukitest muiudgi ei olnud juttugi: renditutest kõige eakam lennuk on juba 29-aastane.

Läti tarbijakaitse juht Baiba Vitolinja möönis, et nad saavad kõige rohkem kaebusi just vanade lennukite kohta, mis tarbijaid ei rahulda. «Reisijad leiavad, et see on nende õiguste rikkumine,» lausus ta.

AirBaltic kinnitas ajakirjanikele, et lennukite rentimine teistelt firmadelt ei olnud neil plaanis ning selle tingis varuosade tarnete hilinemine. Lennuandmed näitavad, et kaheksa airBalticu Airbusi lennukit ei lenda. Samas kinnitavad eelmise aasta lennuandmed, et see pole sugugi kõige suurem arv seisvaid lennukeid.

Nagu märgitakse telesaates, rentis airBaltic lennukeid ja meeskondi välja juba eelmisel talvel, kuid transpordiminister tunnistas alles nüüd, et lennufirma äristrateegia on radikaalselt muutunud. Riigiabiga seotud lennukite väljarentimise plaan erineb kardinaalselt varem maalitud nägemusest ehk Balti riike ülejäänud Euroopaga ühendavast lennufirmast.

Märksõnad
Tagasi üles