Eelarvenõukogu: Eesti tähtsaim majandusprognoos tugineb valedel andmetel

Eelarvenõukogu esimees Raul Eamets. Foto: Arvo Meeks/Lõuna-eesti Postimees

Eelarvenõukogu ei kiida heaks Eesti eelarve koostamise aluseks olevat rahandusministeeriumi 2022. aasta suvist majandusprognoosi, kuna selle koostamisel on kasutatud aegunud eeldusi valitsuse kulude kasvu kohta. 

Eelarvenõukogu soovitab, et riigi eelarvestrateegia 2023‒2026 sisaldaks ka uuendatud makromajandusprognoosi.

Eelarvenõukogu märgib, et esiteks on suvise prognoosi koostamisel kasutatud valitsussektori tarbimise ja palgakulude prognoose, mis lähtuvad poolteist aastat tagasi valminud riigi eelarvestrateegiast, mille prognoosieeldused on kiire inflatsiooni oludes aegunud. Teiseks ei ole suvise prognoosi koostamisel arvesse võetud uue valitsuskoalitsiooni kavandatavaid kulumeetmeid, mille sisu avalikustati juulikuus.

Seetõttu on rahandusministeeriumi suvises prognoosis oluliselt alahinnatud valitsussektori kulude mahtu, eelarvepuudujääki ja võlakoormust aastatel 2023‒2026, mis omakorda avaldab mõju teistele prognoositavatele majandusnäitajatele.

Raul Eametsa juhuitava eelarvenõukogu hinnangul on oluline, et septembri lõpuks valmiv riigi eelarvestrateegia aastateks 2023‒2026 sisaldab ka rahandusministeeriumi uuendatud makromajandusprognoosi, võttes aluseks kõige viimase teadmise uue valitsuskoalitsiooni kavandatavatest eelarvemeetmetest ning uuendatud hinnangu valitsussektori palgakulude, tarbimise ja investeeringute arengule.

Edaspidi soovitab eelarvenõukogu, et rahandusministeeriumi prognoosid sisaldaksid võimalusel kahte stsenaariumi, millest üks lähtub riigirahanduse eeldustes ainult kehtivatest seadustest ning teine ministeeriumi hinnangul kõige tõenäolisemast stsenaariumist.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juht Raoul Lättemäe lausus eelarvenõukogu kriitikat kommenteerides, et fakt, et eelarveprognoos sisaldab üksnes seadustatud kulusid, aga mitte riigieelarve ja riigieelarve strateegi käigus otsustamisele kuuluvaid meetmeid, on olnud järjepidev aastatepikkune praktika, kuid eelarvenõukogu ei ole seda varasemate prognooside puhul kordagi vaidlustanud. «Seni sobilikuks hinnatud metoodika seekordne vaidlustamine on ootamatu pretsedent,» lausus Lättemäe.

Lättemäe kinnitas, et ministeerium tutvub eelarvenõukogu seisukohtadega ning esitatakse ka omapoolsed argumendid. Kuna käimas on riigieelarve ja riigieelarvestrateegia arutelud, tehakse seda kiiremini kui ettenähtud kahe nädala jooksul. 

«Avalikkus muretsema ei pea – riigieelarve koostajatel on lisaks majandusprognoosile laual ka koalitsioonileppe ning valitsemisala ettepanekute mõju eelarvepositsioonile. Ehk et valitsus küll alustab eelarveläbirääkimisi rahandusprognoosi põhjal, aga see arutelu ise kätkeb ka poliitiliste kokkulepete eeldatavat mõju. Need arvutused arvestavad sellega, et riigi täiendavad kulutused ja investeeringud võivad omakorda toota maksutulu ehk arvesse võetakse ka lisakulude mõju riigi sissetulekutele,» lausus Lättemäe.

Eelarvenõukogu on sõltumatu kogu, mis peab andma hinnangu riigi makromajandus- ja rahandusprognooside kohta, samuti eelarvestrateegia kohta ning valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamise kohta.