K, 1.02.2023

Venemaa teenis sõja esimese kuue kuuga energia ekspordist 158 miljardit eurot

Erkki Erilaid
Venemaa teenis sõja esimese kuue kuuga energia ekspordist 158 miljardit eurot
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Gaasitorud Saksamaal  Lubminis, kuhu jõudsid ka Nord Streami gaasivood.
Gaasitorud Saksamaal Lubminis, kuhu jõudsid ka Nord Streami gaasivood. Foto: Odd Andersen

Soome mõttekoja CREA täna avaldatud raporti kohaselt teenis Venemaa Ukraina sõja esimese kuue kuu jooksul fossiilkütuste ekspordist 158 miljardit eurot. Veidi üle poole sellest rahast tuli Euroopa Liidust.

Energia ja puhta õhu uurimiskeskuse (Centre for Research on Energy and Clean Air – CREA) arvutuste järgi teenis Venemaa ajavahemikul 24. veebruar kuni 24. august nafta, gaasi ja kivisöe ekspordist 158 miljardit eurot tulu. ELi import moodustab sellest 54 protsenti ehk ligikaudu 85 miljardit eurot.

CREA hinnangul ulatub Hiina import veidi alla 35 miljardi euro ja Türgi oma ligi 11 miljardi euroni. Järgevad India (6,6 miljardit eurot), Jaapan (2,5 miljardit eurot), Egiptus (2,3 miljardit eurot) ja Lõuna-Korea (2 miljardit eurot).

ELis olid suurimad importijad Saksamaa (19 miljardit eurot), Holland (11,1 miljardit eurot), Itaalia (8,6 miljardit eurot), Poola (7,4 miljardit eurot), Prantsusmaa (5,5 miljardit eurot), Bulgaaria (5,2 miljardit eurot), Belgia (4,5 miljardit eurot) ja Hispaania (3,3 miljardit eurot).

Suurimad Venemaa fossiilkütuste importijad.
Suurimad Venemaa fossiilkütuste importijad. Foto: CREA

«Fossiilkütuste eksport on alates invasiooni algusest lisanud Venemaa föderaaleelarvesse ligikaudu 43 miljardit eurot, aidates sellega rahastada sõjakuritegusid Ukrainas,» teatas CREA.

CREA ekspertide hinnangul oleks vaja Vene sõjamasina tulupoole kärpimiseks senisest märksa tõhusamaid sanktsioone. «Moskva praegune teenistus on vaatamata selle aasta ekspordimahtude vähenemisele palju suurem kui eelmistel aastatel.»

Samal ajal kui Venemaa fossiilsete kütuste eksport on sõja tõttu vähenenud, on gaasi ning naftatoodete hind maailmaturul tõusnud, mistõttu on Venemaa saanud nende müügist rekordkasumeid.

«Kuigi Venemaa eksport on veebruari ja märtsi rekordtasemega võrreldes langenud augusti lõpuks 18 protsenti ning torugaasi, naftatoodete ja kivisöe eksport väheneb, siis sellest ei piisa,» märkis CREA.

Üldise fossiilkütuste ekspordimahtude languse taga on küll olnud ELi-suunalise ekspordi langus, mis kahanes 35 protsenti, kuid CREA hinnangul on seni ELi sanktsioonid Venemaale siiski vähest mõju avaldanud. Samuti märgib mõttekoda, et ka Venemaa maagaasile tuleks kiiresti sanktsioonid kehtestada.

Venemaa fossiilkütuste eksport (miljon eurot päevas).
Venemaa fossiilkütuste eksport (miljon eurot päevas). Foto: CREA

Küll on aga edukas olnud söeembargo. Pärast selle jõustumist 10. augustil langesid Venemaa söeekspordi mahud madalaimale tasemele pärast invasiooni algust. «Venemaal ei õnnestunud leida teisi ostjaid ELi väheneva nõudluse asemele, kuigi keeld on olnud avalikkusele teada juba kuid,» märkis CREA.

Märksõnad
Tagasi üles