Eesti Energia: energiakriis Euroopas algaval talvel on vähetõenäoline

Mitte ainult Auvere: Eesti Energia lükkas tasakesi veel suuri võimsusi võrgust välja. Elering, kes peab võrgu stabiilsusega tegelema, ei ole oma riskistsenaariumides ette näinud, et elektrit ei ole. Foto: Eero Vabamägi/Postimees

Eesti Energia turuanalüüsi strateeg Olavi Miller peab vaatamata probleemidele Venemaa gaasitarnetega algaval talvel energiakriisi Euroopas vähetõenäoliseks, kuna riigid on selleks valmistunud.

«Euroopa Liidu (EL) riigid on saavutanud gaasihoidlate 80-protsendise täituvuse planeeritust kaks kuud varem ning vähendatud on ka gaasi tarbimist üldisemalt. Kui eelmise aasta lõpus oli Venemaal Euroopasse tarnitud maagaasi osakaal 25 protsendi juures, siis augustis oli see langenud 10 protsendi tasemele ja seda eelkõige Venemaa reaktsioonina Euroopa sanktsioonidele,» tõi Miller Eesti Energia elektrituru ülevaates välja.

Reede õhtul teatas Vene riiklik gaasihiid Gazprom, et kolmapäevast laupäevani hoolduses olnud Nord Stream 1 (NS1) gaasitarned peatuvad teadmata ajaks. Enne seda oli kaks nädalat rekordeid püstitanud maagaasi hind langenud viimase kahe nädala madalaimale tasemele, 214 euroni megavatt-tunni eest.

«Pikema perioodi võrdluses on see hind endiselt väga kõrge, olles üle 2,5 korra kallim kui juunis ning keskmine nädala gaasihind oli 245,8 eurot megavatt-tunnist. Tänast on gaasiturud NS1 teate peale alustanud rohkem kui 25-protsendise hinnatõusuga,» nentis analüütik.

Seetõttu on võrreldes aastatagusega Milleri sõnul Euroopas oluliselt kasvanud nii veeldatud maagaasi (LNG) kui Norra maagaasi osakaal. «Just LNG vastuvõtu võimekuse väljaehitamine on praegu Euroopas fookuses, et Venemaa energialõksust pääseda. Saksamaa esimene LNG kai peaks valmima Wilhelmshavenis selle aasta lõpuks,» ütles Miller.

Kui möödunud esmaspäeval kerkis Euroopa energiahindade lakmuspaberiks olev Saksamaa aasta-ette elektrifutuur üle 1000 euro megavatt-tunnist, siis juba kolmapäevaks oli hind kukkunud 54 protsenti.

«See näitab kuivõrd tundlik ollakse iga energiaturgu puudutava uudise suhtes. Ka 486 eurot megavatt-tunni eest on viimase aastakümne keskmisest siiski kümme korda kõrgem. Esmaspäeva hommikul pöörasid futuurid NS1 katkestuse tõttu taas tõusule. Kuigi saabuvaks talveks on gaas varutud, ei ole täna selge, kuidas järgmine, 2023. aasta talv Euroopas hakkama saada, kui Venemaalt ei hakkagi enam Euroopasse gaasi tulema,» tunnistas analüütik.

Elektriturgu puudutavatest tähtsamatest lähiaja uudistest tõi Miller energiaturu ülevaates positiivse poole pealt välja, et Prantsusmaa riiklik energiaettevõte EDF lubas möödunud nädalal valitsuse survel talveks töökorda saada ja taaskäivitada kõik oma 56 tuumareaktorit; Prantsusmaa tuumatootmine on sel suvel olnud suure kuumuse tõttu oluliselt piiratud, sest jaamade jahutuseks kasutatavate jõgede veetase on tavapärasest madalam.

Läänemere piirkonna jaoks saabus Milleri sõnul oluline negatiivne uudis aga Rootsist, kui selgus, et 7. septembril turule naasma pidanud Rootsi Ringhalsi tuumajaama 1100 megavatise võimsusega 4. plokk jääb remonti vähemalt detsembrini. «Möödunud kolmapäeval teatas Rootsi põhivõrguettevõte, et risk hakata Rootsi lõunaosas talvekuudel elektritarbimist piirama, on suurenenud,» tõdes analüütik.

EL on välja pakkumas erinevaid meetmeid energiahindade ohjeldamiseks. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on lubanud nende põhipunktid avaldada 14. septembril. Üks plaan sarnaneb erakorralise kasumi maksule, mida odavamast toorainest elektri tootjad teenivad kõrgete gaasihindade tõttu. Saadud tulu suunataks riigieelarvesse, et toetada energia lõpptarbijaid. Teine plaan kutsub üles liikmesriike tarbimist vähendama ja tiputarbmist nihutama väiksema koormusega tundidele. Lisaks kaalutakse ka võimalusi elektrile ja gaasile hinnalae kehtestamiseks.

Leevendusmeetmed on üle Euroopa väga oodatud, kuivõrd augustikuu keskmine elektrihind oli Milleri sõnul ajaloo kõrgeim enamikes riikides. Eestis jäi keskmiseks 361,35 eurot megavatt-tunnist, Lätis 467,75 eurot megavatt-tunnist, Leedus 480,39 eurot megavatt-tunnist ja Soomes 361,35 eurot megavatt-tunnist. Võrreldes detsembriga oli hind augustis Leedus ja Lätis üle kahe korra kõrgem.

Elektrituru ülevaates hoiatab Miller, et energiahindade mõju hinnatõusule pole veel kaugeltki täielikult avaldanud. «Maagaasi kõrged hinnad mõjutavad mitmeid erinevaid valdkondi, näiteks maailma suuruselt viiendas keraamiliste plaatide tootja riigis Hispaanias on savi muundamine keraamiliseks plaadiks aastases võrdluses kallinenud 1047 protsenti,» tõi analüütik näite.

Milleri sõnul pärsib elektrihindade langust ka asjaolu, et süsinikdioksiidi (CO2) kvoodikaubanduse poliitikas pole EL seni kliimaeesmärke silmas pidades mööndusi teinud. «Euroopa emissioonide kauplemissüsteemis langes CO2 kvoodi hind möödunud nädalal keskmisele tasemele 77,9 eurot tonnist, mis on küll 8,8 eurot tonnist vähem võrreldes nädal varasemaga küll madalam, kuid pikaajaliselt oodatakse tõusutrendi jätkumist, sest Euroopa pole oma kliimeesmärkidest kõigest hoolimata loobunud,» tõdes Miller.

Eesti tootmisvõimsustest oli eelmisel nädalal turul keskmiselt 600 mega-vatti, mida mõjutasid peamiselt energiaplokkide planeeritud hooldustööd enne talve tulekut. Alanud nädalal naasevad täismahus turule Balti elektrijaama 11. plokk ja Eesti elektrijaama 5. plokk, mis tähendab, et alates pühapäevast on töös kõik Narva jaamade võimsused peale pikalt planeeritud aastahooldusesse minevat Eesti elektrijaama 3. ploki.