/nginx/o/2021/09/03/14045991t1he0f3.jpg)
/nginx/o/2022/09/05/14811135t1hb68e.jpg)
Läinud nädala päästeoperatsioonid Austrias, Rootsis, Saksamaal ja Soomes võivad tähendada, et selleks korraks sai Euroopa energiaturg päästetud.
Jabur süsteem elektriturul ähvardab Euroopa energiafirmasid krahhide lainega (1)
Üks suurimaid päästetuid oli Soome energiakontsern Fortum, kelle osalusega elektritootjat päästis lisaks Soome valitsusele ka Saksamaa valitsus. Rootsi valitsus lubas tagatisi nii omamaistele kui ka kogu piirkonna energiatootjatele, sealhulgas Balti riikide ettevõtetele.
Hädade põhjus on ülikõikuvad ehk suure volatiilsusega elektrihinnad. Elektritootjad on pikaajaliste lepingutega odavalt elektrit ette müünud ja peavad seda nüüd kallite tootmishindadega päriselt tootma või ostma ja edasi müüma. Turg toimib põhimõttel, et tehingutel peavad olema tagatised. Mida volatiilsem on turg, seda suuremaks kasvavad elektrituru tagatised. Turu eesmärk on lihtne: ettevõttel peab olema vara, millega tagatakse lepinguliste kohustuste täitmine.
Finantsiliselt nõrgad elektritootjad polnud ise võimelised lisatagatisi leidma ja oleksid sattunud likviidsuskriisi. Nii nagu aastail 2008–2009 USA panganduskriisi ajal, oleks ühe elektritootja pankroti korral hakatud kohe ringi vaatama, kes võiks olla järgmine. Kahtlaste osalistega ei oleks soovitud tehinguid sõlmida. Panganduses päädis selline usaldamatus rahaturu külmumisega ning raharinglust pidid käigus hoidma keskpangad.
Kui elektritootjatel oleks tekkinud samasugune likviidsuskriis, mis oleks kasvanud usalduskriisiks, oleks elektriga varustamine ohus. Kas läinudnädalastest päästeoperatsioonidest piisas, näitab aeg.
Kui uskuda uudisteagentuuri Bloomberg kätte saadud Euroopa Komisjoni plaane, tahavad Euroopa juhid elektri tuletistehingutega kauplemise keelata. Siis pole enam pikaajalisi fikseeritud hinnaga lepinguid ja turul määratavat hinda. Kui pole hinda, ei saa see ka kõikuda ja pole volatiilsust ning sedasi justkui kaob vajadus lisatagatiste järele.