Parim relv inflatsiooni vastu on tema sõnul kohanemine, jätta mõned reisid reisimata ja kohv tänavalt ostmata. Majandust sellisel juhul muidugi ei elavdata. «Kui ei ole tarbimist, siis majandus ei kasva,» tõdes Rink.
Pangad võivad pihta saada kolmest kohast
Kommertspankadel on Rinki sõnul kriisis kolm hella kohta, kust pihta saada.
Esimene – mida on juba ka näha –, et hoiused ei kasva. «Eesti majandusruumis viimased seitse kuud hoiused kasvanud ei ole. Me sööme ära oma viimastel aastatel korjatud varusid,» lausus ta.
Eraklientide hoiused liiguvad hinnatõusuga ettevõtete kontodele ja kuigi esmapilgul võiks arvata, et ettevõtete kontodel on üha rohkem raha, siis nii see ei ole. «Sealt läheb raha omakorda energia eest riigist välja,» rääkis Rink.
Teise võimaliku valupunktina toob Rink välja laenunõudluse vähenemise. Sest mida ärevam ning ebakindlam on keskkond, seda vähem laenu tahetakse võtta. Midagi sellist hetkel veel Rinki sõnul näha ei ole. Küll näeb panga kriisistsenaarium ette, et selle aasta viimases ning uue aasta esimeses kvartalis võib laenunõudlus tõenäoliselt väheneda.
Ja kolmas ning ka kõige ohtlikum koht pankade jaoks on olukord, kus kliendid enam laene teenindada ei suuda. «Hetkel midagi sellist näha ei ole,» kinnitas Rink.
Ta märkis, et eestimaalased reeglina panga ees võlglaseks jääda ei taha, sest sellisel juhul jääb märk aastateks registritesse. Nii jäetakse palgalaenu asemel pigem elektriarve maksmata, sest elektrimüüja lülitab voolu reeglina välja alles teisel või kolmandal kuul ning selleks ajaks loodetakse võlgnevus ka tasuda.
Rink usub, et just seetõttu ei jäänud kliendid ka jaanuaris detsembri suuri elektriarveid saades pankadele võlgu. «Kuigi olime valmis, et inimesed ei suuda oma väikefinantseerimist või tarbimislaene tagasi maksta,» rääkis Rink.