Coop Panga juht energiakriisist: kohandu või kao

Coop panga juht Margus Rink jätkab veel teist kolmeaastast ametiaega. Foto: Madis Veltman

Coop Panga tegevjuht Margus Rink kinnitas, et praegu hinnatõusu ning energiakriisi tõttu majanduse tulevikust maalitud pildid on liiga mustades värvides ning on veel vara väita, et meie ettevõtete konkurentsivõime väheneb. Toimuvaga tuleb kohanduda ning kui ärimudel ei tööta, siis paratamatult kukutakse ning asemele tulevad uued tegijad.

«Kindlasti on tulevikus tumedust, aga igal ajal on kellelgi väljakutse,» lausus Rink Äripäeva raadios. Koroonakriisis said pihta turism ja toitlustus, sellel talvel sõja puhkedes eksportijad-importijad, ning eesootaval talvel on samuti väljakutsed.

Eelkõige saavad Rinki sõnul pihta need ettevõtted, kelle ärimudel on piiri peal, samuti väiksema sissetulekuga eraisikud. Jõukamatel eraisikutel on väljakutse kergem. «Võib-olla mõni reis jääb reisimata, mõni õhtusöök söömata, mõni riidetükk ostmata,» loetles Rink.  

Aga nendel inimestel on võimalus kulusid asendada ehk kui toasoe ja elekter nõuavad tavapärasest rohkem raha, siis see raha võetakse mujalt, senise elustiili arvelt, ning elukvaliteet sellest oluliselt ei kannata.

«See on majanduse normaalne tsüklilisus, et ühel hetkel kukuvadki nõrgemad välja ja see annab võimaluse järgmistele.»

Rink möönab, et on rida inimesi, kellel sellist asendust ei ole võimalik teha ning kellel ongi raske. Raske on tema sõnul ka neil ettevõtjatel, kelle tegevuse marginaal on väga väike.

Rinki hinnangul on praegu ka veel vara kuulutada, et meie ettevõtete konkurentsivõime langeb, sest energiaarveid kaetakse seniste kasumite arvelt ning investeerida enam ei suudeta. «See on majanduse normaalne tsüklilisus, et ühel hetkel kukuvadki nõrgemad välja ja see annab võimaluse järgmistele,» lausus Rink. «Kui su mudel ei tööta ja ei kohandu, siis kukud ja loodus tühja kohta ei salli ning tuleb järgmine.»

Parim relv inflatsiooni vastu on tema sõnul kohanemine, jätta mõned reisid reisimata ja kohv tänavalt ostmata. Majandust sellisel juhul muidugi ei elavdata. «Kui ei ole tarbimist, siis majandus ei kasva,» tõdes Rink.

Pangad võivad pihta saada kolmest kohast

Kommertspankadel on Rinki sõnul kriisis kolm hella kohta, kust pihta saada. 

Esimene – mida on juba ka näha –, et hoiused ei kasva. «Eesti majandusruumis viimased seitse kuud hoiused kasvanud ei ole. Me sööme ära oma viimastel aastatel korjatud varusid,» lausus ta. 

Eraklientide hoiused liiguvad hinnatõusuga ettevõtete kontodele ja kuigi esmapilgul võiks arvata, et ettevõtete kontodel on üha rohkem raha, siis nii see ei ole. «Sealt läheb raha omakorda energia eest riigist välja,» rääkis Rink. 

Teise võimaliku valupunktina toob Rink välja laenunõudluse vähenemise. Sest mida ärevam ning ebakindlam on keskkond, seda vähem laenu tahetakse võtta. Midagi sellist hetkel veel Rinki sõnul näha ei ole. Küll näeb panga kriisistsenaarium ette, et selle aasta viimases ning uue aasta esimeses kvartalis võib laenunõudlus tõenäoliselt väheneda. 

Ja kolmas ning ka kõige ohtlikum koht pankade jaoks on olukord, kus kliendid enam laene teenindada ei suuda. «Hetkel midagi sellist näha ei ole,» kinnitas Rink. 

Ta märkis, et eestimaalased reeglina panga ees võlglaseks jääda ei taha, sest sellisel juhul jääb märk aastateks registritesse. Nii jäetakse palgalaenu asemel pigem elektriarve maksmata, sest elektrimüüja lülitab voolu reeglina välja alles teisel või kolmandal kuul ning selleks ajaks loodetakse võlgnevus ka tasuda.

Rink usub, et just seetõttu ei jäänud kliendid ka jaanuaris detsembri suuri elektriarveid saades pankadele võlgu. «Kuigi olime valmis, et inimesed ei suuda oma väikefinantseerimist või tarbimislaene tagasi maksta,» rääkis Rink.