/nginx/o/2011/02/07/511892t1h93a5.jpg)
Kolmandat aastat viis Eesti korteriühistute liit jaanuaris läbi üle-eestilise küttekulude uuringu kaugküttega kortermajades.
Toasooja hind kõigub üle Eesti üle kümne korra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Uuringus osalenud kortermajade andmetest selgub, et soojatootjate hinnad erinevad üle kahe korra,» tutvustas uuringut liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juht Raimo Jõgeva.
«Uuringus osalenud kortermajade andmetest selgub, et soojatootjate hinnad erinevad üle kahe korra,» tutvustas uuringut liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juht Raimo Jõgeva.
«Soojusenergia kulu ühe ruutmeetri kütmiseks kortermajades erineb aga koguni kümnekordselt. Madalaim oli kulu Tallinnas Sikupilli linnaosas ja kalleim Harjumaal, Viimsi vallas, see tähendab kõikumist 10 KWh kuni 110 KWh. Rahaliselt väjlendatuna on korteri kütmise madalaim hind 70 senti ja kalleim 8,5 eurot ruutmeetri kohta. Antud hinda ei saa aga võrdluseks võtta, sest piirkonniti on soojatootjate hinnad väga erinevad,» rõhutas Jõgeva.
Uuringu käigus koguti Jõgeva sõnul teavet ka majade ehitusaasta, konstruktsiooni materjali ja seisukorra kohta. «Majade seisukorra puhul uurisime, kas maja on täielikult renoveeritud, osaliselt korda tehtud või renoveerimata. Osalise renoveerimise puhul soovisime teada teostatud tööde loetelu(katus, otsaseinad, fassaad, aknad, küttesüsteem). Küttesüsteemi puhul küsisime, kas tegemist on tegemist ühe- või kahetoru süsteemiga ning tahtsime teada küttekulude jaotamise korda - kas paigaldatud on individuaalsed küttekulujaoturid,» selgitas Jõgeva.
Vähetähtis pole tema sõnul ka köetava ruumi kõrgus ja eraldi arvestatava tarbevee tsirkulatsiooni tasu arvestamine. «Uuringu kohaselt on parimad tulemused on nendes kortermajades, kus on teostatud kompleksne renoveerimine ning küttekulude jaotamine toimub individuaalsete küttekulujaoturitega,» rääkis ta. «Osalise renoveerimise ja renoveerimata majade tulemuste vahed on minimaalsed.»
Tulemustest selgub Jõgeva sõnul veel, et keskmiselt tuleb Eestis tarbevee kuupmeetri soojendamise eest välja käia 4,2 eurot ja soojavee tsirkulatsioon vannitoas (võimaldab kohe pärast soojaveekraani avamist tarbida sooja vett) läheb tarbijale püsitasuna maksma 6,3 eurot kuus.