Riigid pumpavad maksumaksja raha energiaettevõtetesse

Elektri hind paneb raskustesse nii eraisikud kui ettevõtjad. Foto: Remo Tõnismäe

Seoses aina kallinevate gaasihindadega on Euroopa avastanud, et lisaks rahvale on hädas ka hulk energiafirmasid.

Kui Eestis on nii kodu- kui ka äritarbijate seas suur hulk börsipaketiga kliente, siis paljudes riikides on selline mehhanism vaat et peaaegu tundmatu. Börsihinda kui sellist ei kasutata, on pikemaks ajaks fikseeritud hindadega lepingud. See on krahhi äärele viinud rea suuri energiaettevõtteid, kes pakuvad meie mõistes fikseeritud pakette – kõrgemat hinda ei saa niisama tarbijatele edasi anda, aga sisendit ehk gaasi ja muud tuleb sisse osta kavandatust mitu korda kallimalt.

Esmaspäeval teatas Soome, et plaanib pakkuda oma riigi energiaettevõtetele kuni 10 miljardi euro suurust laenupaketti, et nood pankrotti ei tüüriks. Nädalavahetusel teatas hädagarantiide loomisest ka Rootsi, kes pakub neid aga mitte ainult Rootsi, vaid laiemalt kõikidele regiooni elektritootjatele, kellel neid vaja peaks minema. Austrias sattus raskustesse riigi suurim energiafirma Wien Energie, mis vajas sõna otseses mõttes üleöö 2 miljardi euro suurust riiklikku rahasüsti, et pankrotti ära hoida.

Saksamaal on Uniperi päästetud tänaseks mitte üks, vaid lausa kaks korda: alles mõni nädal tagasi sai energiahiid 9 miljardi euro suuruse rahasüsti, aga eelmisel nädalal teatas Uniper, et see on nüüd otsa saanud ja palus valitsuselt veel 4 miljardit lisaks. Saksamaa valitsus mõtles rahakogumiseks välja nn gaasimaksu skeemi, millega väänatakse tarbijate gaasihinnale veel lisahind otsa.