Vabade ametikohtade arv oli teises kvartalis jätkuvalt üle 13 000

Kabinet. Foto: Dmitri Kotjuh

Statistikaameti andmetel oli selle aasta teises kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 13 334 vaba ametikohta, mida on 26 protsenti rohkem kui aasta varem samal ajal.

Tööandja algatusel lahkus ametist ligikaudu 5000 inimest, teatas amet.

Vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv oli 637 657, millest suurima osa moodustasid töötleva tööstuse, kaubanduse ja hariduse tegevusalad. Vabu ametikohti oli kõige rohkem hulgi- ja jaekaubanduses, 2422, järgnesid 1837 töökohaga hariduse ja 1705 töökohaga töötleva tööstuse tegevusalad.

Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul moodustas vabade ametikohtade määr käesoleva aasta teises kvartalis ametikohtade koguarvust 2,1 protsenti. Kõikidest vabadest ametikohtadest 35 protsenti olid avalikus sektoris. «Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli avaliku halduse ning finants- ja kindlustustegevuse tegevusaladel ning madalaim mäetööstuse tegevusalal,» tõi ta välja.

Enamik ehk 80 protsenti vabadest ametikohtadest asusid Harju maakonnas, sealhulgas 72 protsenti Tallinnas. Järgnesid 5 protsendiga Tartu ja 3,3 protsendiga Pärnu maakond. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju ja Viljandi maakonnas ning madalaim Jõgeva ja Tartu maakonnas.

Teises kvartalis võeti tööle 61 834 ja töölt lahkus 53 515 inimest. Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetud ja töölt lahkunute summa ehk tööjõu käive suurenes eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 18 protsenti.

«Tööle võetud ning ka töölt lahkunud inimeste arvu poolest olid eesotsas hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ning halduse- ja abitegevuste tegevusalad. Tööandja algatusel lahkus ametist 5070 töötajat, mis moodustas 9 protsenti kõigist töölt lahkunutest,» lisas Tarkiainen.

Hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Kvartali keskmine vabade ja hõivatud ametikohtade arv avaldatakse kuu lõpu seisuga. Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet andmeid kogub ja analüüsib.