N, 8.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

Norras on valmimas CO2 surnuaed

AFP/BNS
Norras on valmimas CO2 surnuaed
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 6
Statoili CO2 eemaldamise platvorm Sleipner T. Pilt on illustratiivne.
Statoili CO2 eemaldamise platvorm Sleipner T. Pilt on illustratiivne. Foto: Nerijus Adomaitis/Scanpix

Norra ehitab Põhjamere rannikule Øygardeni saare lähedusse soovimatu süsihappegaasi matmispaika. Tulevasse terminali pumbatakse Euroopa tehaste korstendest kinni püütud CO2, mis veeldatuna maetakse õõnsustesse merepinna all.

Norra lääneossa Bergeni lähedale Øygardenisse rajatava terminali eesmärk on takistada CO2 jõudmist atmosfääri, kus see aitab kaasa maakera soojenemisele.

«See on maailma esimene avatud juurdepääsuga transpordi- ja hoiustamistaristu, mis võimaldab igal emiteerijal, kes on oma CO2 emissiooni kinni püüdunud, anda see üle ohutuks käitlemiseks, transpordiks ja seejärel alaliseks talletamiseks,» ütles projektijuht Sverre Overå.

Kliimaeksperdid näevad süsiniku kinnipüüdmise ja ladustamise tehnikas (CCS) võimalust fosiilkütuseid kasutava tööstuse heitmeid osaliselt vähendada.

Norra on Lääne-Euroopa suurim süsivesinike tootja, kuid riik on teinud panuse CO2 ladustamisele, milleks võetakse kasutusele ammendatud Põhjamere naftaväljad. Valitsus rahastab 80 protsenti taristut ning eraldab tehnoloogia arendamiseks 1,7 miljardit eurot.

Øygardenisse saadavad oma CO2 näiteks üks Oslo piirkonna tsemendivabrik ja jäätmetest energiat tootev käitis.

CCS-i tehnika süsinikusaaste vähendamiseks ei ole uus idee, aga see ei ole rikkalikest toetustest hoolimata jalgu alla saanud, sest on liiga kulukas. Üks maailma suuremaid süsiniku talletamispaiku Texase osariigis Petra Novas pandi 2020. aastal seisma, sest ei tasunud end ära.

Global CCS instituudi andmetel on maailmas praegu vaid mõnikümmend tegutsevat CCS-i projekti.

Pariisi kliimaleppe eesmärgid ja valitsuste ulatuslikud toetused on aga sellele tehnoloogiale taas elu sisse puhunud ning energiahiiud Equinor, TotalEnergies ja Shell on loonud partnerluse nimega Northern Lights, millest peaks saama maailma esimene piiriülene CO2 transpordi- ja ladustamisteenus. Projekt on kavas käiku lasta 2024. aastal.

Kava näeb ette veeldatud CO2 juhtimist toru kaudu geoloogilistesse õõnsustesse 2600 meetri sügavuses merepõhja all, kuhu see peaks siis igaveseks jääma.

Euroopa Liit paiskas 2020. aastal välja 3,7 miljardit tonni kasvuhoonegaase.

Märksõnad
Tagasi üles