Norra viimane Svalbardi saarestikus asuv söekaevandus pidi sulgema järgmisel aastal, kuid nüüd jääb see tööle kuni 2025. aastani, et toetada Euroopa tööstustoodangut.
Norra pikendab Arktika söekaevanduse eluiga, et toita Euroopa tööstust
Norra viimane allesjäänud söekaevandus geopoliitiliselt tähtsal Arktika saarestikul jääb veel kaheks aastaks avatuks, sest Euroopa energiakriis sunnib riike pikendama saastavate tehnoloogiate kasutusiga, vahendab Bloomberg.
Riigi omanduses olev kaevandusettevõte Store Norske teatas reedel, et algselt oli plaanis Svalbardil asuv kaevandus nr. 7 sulgeda järgmisel sügisel, kuid nüüd hoitakse see töös kuni 2025. aasta suveni, kuna energiakriis on muutnud söe kaevandamise ökonoomsust.
«Varem ei olnud võimalik kasumlikult tegutseda. Nüüd on olukord aga teistsugune,» ütles riigi omanduses oleva kaevandusettevõtte Store Norske juhatuse esinaine Anette Malm Justad.
Kaevandus, mis pidi sulgema 2023. aastal, tarnib umbes 80 000 tonni kivisütt Euroopa metallurgia- ja keemiatööstusele. Terasetootjad sõltuvad praegu täielikult taolisest tööstussöest, kuni vesiniku ja muude heitevabade tehnoloogiate kasutuselevõtmiseni selle kümnendi jooksul, teatas Norra kaubandus- ja tööstusministeerium reedel.
«On sõda ja suur ebakindlus kriitilise tähtsusega tooraine kättesaadavuse osas,» ütles kaubandus- ja tööstusminister Jan Christian Vestre. «See kehtib ka terasetootmise kohta Euroopas, millest me oleme täielikult sõltuvad.»
Norra territooriumiks olev demilitariseeritud saarestik Svalbard on üks olulisemaid geopoliitilisi asukohti Arktikas. Svalbardi 1920. aasta lepingu kohaselt on allakirjutanud riikidel, sealhulgas Venemaal, õigus tegeleda saarestikus äritegevusega. Venemaal on Svalbardil asuvas Barentsburgis söekaevandus, mis on pärast Moskva täiemahulist sissetungi Ukrainasse veebruaris äratanud üha suuremat huvi, sest seal töötavad nii venelased kui ka ukrainlased.