:format(webp)/nginx/o/2021/05/07/13765457t1h5b26.jpg)
/nginx/o/2022/09/02/14806625t1h86aa.jpg)
Moskva ja Kiievi vaheline teraviljakokkulepe pidi leevendama ülemaailmset toidupuudust. Kuid seni on üle Musta mere tulnud peamiselt maisi, mida kasutatakse enamasti loomasöödana, kirjutab Der Spiegel.
Ukraina kaubalaevad laadivad leivanisu asemel enamasti loomasööta (3)
Moskva ja Kiievi vaheline teraviljakokkulepe ei näi seni erilist mõju avaldavat ülemaailmse toidupuuduse leevendamiseks. Kuigi neljapäevaks oli Ukraina sadamatest lahkunud 63 kaubalaeva, vedasid vaid 13 nisu. Ülejäänud laevad vedasid peamiselt maisi, mida enamasti kasutatakse loomasöödana või biokütuse tootmiseks. Kümme laeva oli laadinud soja- või päevalilletooteid, mida kasutatakse ka enamasti kariloomade toitmiseks.
Kokku on pärast lepingu jõustumist tarnitud 1,5 miljonit tonni teravilja ja õliseemneid, selgub ÜRO Istanbuli koordinatsioonibüroo nimekirjast. Sööda eelistamine on tingitud ka sellest, et Vene sissetungi alguses veebruari lõpus laaditi vähem nisu, vaid pigem sügisel koristatud maisi, mis tänaseni blokeerib paljusid ladusid ja suvel koristatud nisu äravedu.
Laevaomanikud püüavad täita kevadel tühistatud tarnelepinguid «nüüd esimese sammuna», ütleb ÜRO maailma toiduabi programmi Berliini büroo juht Martin Frick Der Spiegelile. Ummikud seavad ÜRO abitöötajad ebakindlasse olukorda. Maailma Toiduprogramm on seni saanud prahtida vaid kaks laeva, mis on varustatud leivaviljaga Jeemenisse ja Etioopiasse.
«Asjaolu, et Ukraina põlde tuleb meie lihatarbimise jaoks nii palju kasutada, peaks meid mõtlema panema,» sõnas Der Spiegelile Misereori nõuandekogu esimees Felix Prinz zu Löwenstein. Toiduainete ja sööda vahelise konkurentsi leevendamiseks pooldab ta loomakasvatuse lühiajalist vähendamist Euroopa Liidus koos põllumajandustootjatele mõeldud hüvitusprogrammidega.